VESI
Oleme läbi mõelnud, mis on konkurentidega võrreldes need unikaal- sed omadused, mida meie tulevane teeninduslaev pakub. Kui oleme need kaardistanud, alles siis läheb projekt töösse. Meie meretuule- pargilaevade jaoks on olulised kaks asja. Esiteks, et alus suudaks tuulepargi elukaare jooksul toetada kõiki vajalikke tegevusi: näiteks merre ehitamisel suudame saata sinna insenerid, kes ühendavad ja häälestavad; jaama töös olemise ajal saame teha tehnohooldust, tarnida ja vahetada varuosi. Tuulepargilaev on varustatud spetsiaal- se tehnikaga, et see jaksaks hooldusinseneri koos varustusega vajalikule kõrgusele tõsta jms. Teiseks peab meie teeninduslaeval olema jääklass, mis pikendab tuuleparkidele ohutuma ligipääseta- vuse aega Läänemerel jääoludes. Holland on tuntud tuuleparkide poolest, kas see oli määrav nende kasuks otsustamisel? Valisime hollandlased, kuigi pakkujaid oli mitu ja kõik olid head, aga nende kõige esimene argument, millega nad tulid, oli keskkonna- hoidlikkus, roheline mõttelaad. Teisalt jah, nad on maailma suurim meretuuleparkide pioneer, neil on palju sinimajandust ja laevu. Eks meri on praegu paljude jaoks prioriteet, kõik vaatavad merele. Eestil on suur ambitsioon, aga see on ka soomlastel ja rootslastel. Loomu- likult on meie fookuses Läänemeri, aga uutele alustele mõeldes – unistame vähemalt viiest laevast, mis saaksid panustada taastuv- energia parkide ehitusse ja hooldusesse meredel, sealhulgas Põhja- merel. Siinkohal tuletan meelde, et me oleme praegu oma laeva projekteeri- mise faasis – sarnaseid aluseid on mitmesuguseid, kuid TS Shippin- gu eesmärk on lisada olemasolevatele võimalustele omalt poolt selliseid, mis võimaldaksid uute laevadega aasta ringi väga erine- vaid töid teha. Kui projekteerimise faas on läbitud, seisab ees laeva- ehitaja valimine. Praeguste plaanide kohaselt võiks TS Shippingul esimene tuulepargilaev valmida 2027. aasta lõpuks – kui see projekteeri- takse Hollandis, siis kus alus valmis ehitatakse? Eestiski on häid laevaehitajaid, Saaremaast on saanud meie laevaehituse kants. Oleks ju loomulik, et ehitame oma laevad Eestis, paraku ei näe ma praegu sellise unikaalse laeva ehitamise võimekust. Jah, meil on tugevaid laevaehitajaid, näiteks BLRT, mis on suur ning millel võiks ka olla võimekus ehitada spetsaluseid, kuid mitte Eesti tehastes. Saaremaal on AS Baltic Workboats (BWB) panustanud õigetesse suundadesse ning on ka maailma laevaehituses eeskujulik näide. Saarlased on Eestis kahtlemata tuntuimad laevaehitajad. Millised on märksõnad, millega neid iseloomustada üleilmses mõõtmes? BWB tegutseb nutikalt, nad on paindlikud, suudavad uusi tehnoloo- giaid kasutusele võtta – omas nišis on nad tugevad tegijad, ja see on kahtlemata suurepärane tulemus. TS Shippingu meretuulepargi- laeva Eestis ehitamine vajaks aga laevatööstuse liitu, konsortsiumi. Kui suudetaks omavahel teha koostööd, laieneks oluliselt ampluaa
Botnica pole üksnes jäämurdja, lisavarustusega saab selle muuta meretuulikute ja naftaplatvormide teeninduslaevaks.
ning saaksime rääkida toimivast suurest laevatööstusest. Laeva- ehituse mõistes on ajakava tihe: 2027. aasta lõpus võiks valmida esimene uus laev, kuid unistame ikka rohkematest. Kui plaanid realiseeruvad ning TS Shippingul on kümnendi lõpuks viis uut laeva, kas saame siis loota, et oleme konku- rentsis esirinnas? Kuigi oleme seni peamiselt rääkinud meretuuleparkidest, mille glo- baalset teenindamist uued laevad võimaldaksid, siis ettevõttel on sihiks ikkagi kogu sinimajandus. Meie laevad saavad toetada mistahes tegevust veealadel: näitena võin tuua Kliimaministeeriumi algatuse Merehunt, mille eesmärk on Eesti mereala katta nutipoide võrgustikuga, et saada reaalajas toimuvast ülevaade, ja seda nii keskkonna- kui ka julgeolekuohtude avastamisel. Meil on võimekus toetada tehnoettevõtteid, kes poisid paigaldavad, hooldavad, andmeid koguvad, aga küllap leiaks viise, kuidas Läänemerel liikuvaid teeninduslaevu nutikamalt ära kasuta- da. Selle projekti puhul, ma loodan, astutakse sammud n-ö ülevalt alla – kõigepealt kaardistatakse, milliseid andmeid on vaja koguda ja miks ning siis rajatakse võrgustik. Lisaks väljaöeldud eesmärkidele võiks lisada ka sinimajanduse osa – andmed, mida kogutakse, on väärtuslik materjal majandusmudelite väljatöötamiseks. Üheks meie tugevuseks on kõik, mis on seotud jääga. Ice manage- ment , need tööd, mida jäises keskkonnas teha. Edendame koostööd eesti teadlastega, TalTech on avaldanud soovi paigaldada Botnicale oma uurimisseadmeid. Kogu teadus- ja arendustöö ning koostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel on tuleviku jaoks tähtis. Aga muidugi kehtib reegel, et reeder läheb sinna, kuhu ta tellitakse. Meie huvi on oma laevad võimalikult laialt töös hoida, ning seda aasta ringi. Uuele laevale tuleb jääklass – küll mitte nii võimas kui Botnical, aga see annab ikkagi võimekuse töötada talvekuudel, mis avardab oluliselt Läänemere meretuuleparkide hooldamise võima- lusi.
Kogu teadus- ja arendustöö ning koostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel on tuleviku jaoks tähtis.
10
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook