Gerli Ramler , Teejuhi kaasautor
Kaugjuhitava lennujuhtimistorni ehk irdtorni arengutest ja eesmärkidest oleme kirjutanud mitmes Teejuhi numbris. Seekord uurime Lennu- liiklusteeninduse ASi arendusjuhilt Raul Murrolt , kuidas on edenenud järgmise lennujaama ületoomine Tallinna keskusesse ja millised on edasised plaanid. augjuhitav lennujuhtimistorn on tehnoloogia, mis võimal- K dab lennuliiklusteenuse osutamist video-audiosüsteemi vahendusel. See tähendab, et lennujuhi töökoht paikneb teenust vajava lennuvälja torni asemel irdtornikeskuses, kuhu koon- datakse teenuse osutamiseks vajalik informatsioon: lennuvälja visuaalne pilt, raadioside ning ühendused lennuväljaseadmetega. Eesti irdtornikeskus asub Tallinnas ning 2023. aasta kevadel asuti esimesena teenust osutama Tartu lennuväljale. Eesmärk on digitali- seerida kõik Eesti regionaallennuväljad, sest kontseptsioon võimal- dab pakkuda lennuliiklusteenuseid oluliselt paindlikumal ja kulu- efektiivsemal moel. Hetkel toimub Kuressaare lennuinfoteenuse üle toomine Tallinna irdtornikeskusesse. Murro sõnul on projekt olnud planeeritud aja- kavas. „Praegu on käimas veel testperiood, mille käigus hoiame meie inimeste pädevust teenuse osutamiseks ja testime süsteemi- de valmisolekut. Meie jaoks on esmatähtis tagada teenuse ja see- läbi ohutuse kõrge tase,” räägib ta. Järgmine samm on koondada Tallinna keskusesse ka Pärnu ja Kärdla lennuinfoteenuse osuta- mine. Murro nendib, et teenuse osutamise toomine Tallinna keskusesse on puudutanud paljusid kolleege, sest vaja on olnud üles ehitada ning testida tehnilisi lahendusi ning üle kontrollida ja kohandada teenuse osutamisega seotud protseduurid. Piirkondlikele lennu- väljadele lennuinfoteenuse pakkumine irdtornisüsteemi vahendusel on osa Eesti lennunduse digitaliseerimisest, võimaldades lennu- liiklusteenust pakkuda tsentraliseeritult ühest keskusest, tagades mitmele lennuväljale ööpäevane, ilmastikuoludest sõltumatu, ohutu ja kvaliteetne teenus. Pärast Kuressaare projekti käivitumist on plaanis läbi analüüsida võimalikud lahendused edasiminemiseks. „Nimelt oleme arutanud uut multitorni kontseptsiooni, kus lennuinfo teenust pakutakse ühelt töökohalt mitmele lennuväljale,” selgitab arendusjuht. „Samuti on praegu õige aeg olemasolevatele lahendustele – nii süsteemidele
Foto: Sergei Zjuganov
Irdtorn võimaldab lennuliiklusteenust osutada video-audiosüsteemi vahendusel.
kui ka funktsionaalsustele – senise kogemuse põhjal hinnang anda ja tulevikuotsused teha.”
Ta lisab, et lähiaastatel näeme kindlasti mitmete süsteemide aren- gut, mis toetavad ohutuse tõstmist ja samuti eri süsteemide kasuta- jaliideste ühildumist. „Mehitamata lennunduse valdkond areneb kii- resti. Arvestades kasutajate arvu ja selle kasvu ning masinate või- mekuse suurenemist on valdkonna ohutuse tagamiseks kindlasti vajalik ka meie panus.” Riikidevaheline koostöö on õppeprotsessi oluline osa Tallinna irdtorni süsteem töötati välja Eestis, koostöös kohalike eks- pertide ja rahvusvahelise partneri Adacel Eesti üksusega. Eesti sai kuuendaks riigiks maailmas, kus lennuväljale osutatakse irdtornist täismahus lennuliiklusteenust. Sama tehnoloogiat kasutatakse näiteks Saksamaal ja Norras ning esirinnas on selles valdkonnas olnud Rootsi. Murro nendib, et riigid liiguvadki selliste lahenduste poole samm- sammult. „Muutused puudutavad eelkõige asukohti, kus taristu jõu- ab teatud amortisatsiooni punkti ja tuleb otsustada uute lahenduste üle. Teine ja isegi olulisem faktor on sobivate inimeste olemasolu mingites kaugetes kohtades, kus lennuinfo teenust vajatakse. Sellis- te asukohtade seisukohast on enamasti mõistlikum hoida inimesed ühes keskuses, mitte üksikuna kaugemates maapiirkondades. See aitab hajutada teenuse osutamise riske, näiteks haigestumiste kor- ral on lihtsam tagada õigete kompetentsidega töötajate olemasolu.” Kuna Eesti on irdtornile üleminekul olnud edukas, siis iga paari kuu tagant külastavad Tallinna keskust kolleegid riikidest, kus soovi- takse siinse lahendusega lähemalt tutvust teha. Murro sõnul on ka Lennuliiklusteeninduse töötajatel plaanis külastada riike, kes on sama lahenduse ise üles ehitanud. „See on meilegi osa õppimis- protsessist, kuidas veelgi paremini toime tulla!”
105
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook