Kasvu põhjuseks võib pidada lennuliikluse taastumist ja kasvu ning paremat raporteerimiskultuuri.
Gerli Ramler , Teejuhi kaasautor
Lennuohutust võivad mõjutada pealtnäha tavalised tegevused nagu taevalaternate lennutamine, ilutulestiku laskmine, valguskahurite suunamine, laserkiirgus või droonide lennutamine. Igast sellisest väiksemastki juhtumist teavitamine on oluline, sest see aitab tuvastada valdkondi, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju lennuohutusele. ranspordiamet kogub kõigi taoliste juhtumite kohta infot, T hindab seda ning registreerib Euroopa Keskandmebaasis ECCAIRS 2. Tegevuse eesmärk on jälgida ohutust mõjuta- vaid arengusuundi ja muutuseid ning vajadusel sekkuda ennetavalt. Piisava info olemasolu aitab määratleda juhtumite võimalikke järgnevusseoseid, mis võiksid viia tõsisemate tagajärgedeni. Sõnumitoojat ei karistata Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest peavad teavitama isikud, kes töötavad lennundusorganisatsioonides, näiteks õhusõiduki kapten, õhusõiduki hooldaja, maapealse teeninduse töötaja, aero- navigatsiooniteenust pakkuva organisatsiooni töötaja jne. Oluline on see, et ohutust mõjutavast juhtumist teavitajat või muu ohutus- info edastajat ei karistata tema tegevuse, tegemata jätmise või ot- suste pärast. Loomulikult ei rakendata neid põhimõtteid tahtlike rik- kumiste, raske hooletuse või hävitavate tegevuste korral. Transpordiameti lennundusohutusnõuniku Viktor Popovi sõnul peab Transpordiameti lennundusteenistus väga oluliseks, et kõik organisatsioonid soosiksid ja toetaksid sellist õiglase suhtumise printsiipi, edendades nii üldist ohutuskultuuri. Õiglase suhtumise printsiip loob organisatsioonis õhkkonna, mille eesmärk ei ole karis- tada ja süüdlasele osutada ning kus töötajad ei pea kartma vigade tegemist, vaid vastupidi – neist teavitamine on alus analüüsiks ning juurpõhjuste välja selgitamiseks, mis korrigeerivate tegevuste abil ennetab taoliste vigade kordumist. Lennuõnnetused ja intsidendid 2023. aastal 2023. aasta juunikuus leidis aset lennuõnnetus, kui Rae vallas Aruvalla külas kukkus alla gürokopter ja kopterit juhtinud mees huk- kus. Tõsiseid intsidente Eesti registris olevate õhusõidukitega oli mullu viis: tegemist oli nii piloodi töövõimekuse kaotamise, lennu- juhi loata lennuki maandumise kui ka lennukimootori tõsise rikkega. Aasta jooksul registreeriti ECCAIRS 2 andmebaasis kokku 2079 (2022. aastal 1595) juhtumit, mis eelnenud aastaga võrreldes on 23% rohkem. Neist lennuõnnetusi oli 1 (0), tõsiseid intsidente 5 (2), intsidente 319 (419), vahetu mõjuta juhtumeid 1577 (1119), määra- mata klassifikatsiooniga 57, tähelepanekuid 89 (56) ja teisi 31.
Droonidega juhtunud õnnetusi, intsidente ja ohtlikke juhtumeid registreeritakse peamiselt juhtudel, kui see toimub lennuvälja lähe- dal või raporteerib sellest mõni õhusõiduki piloot. Aktsiaseltsi Tallin- na Lennujaam lennuohutuse juht Hannus Vard toob näite 2023. aas- ta maist, kui droonioperaatori käest juhitavuse kaotanud droon kuk- kus Tallinna lennujaama territooriumile. Operaatori sõnul ei allunud droon enam puldi käsklustele, ilmselt kandis tuul drooni lennu- jaamani ning perrooni kohal sai selle aku tühjaks. „Samal ajal oli lennuväljal opereerimas kolm regulaarlendu ja seetõttu tuleb drooni- lennutajatel väga hoolikalt jälgida, kus piirkonnas lennatakse, et ei seataks ohtu lennuliiklust. Lennuliiklusteeninduse AS on loonud drooni lennutajatele kaardi, kus on ära märgitud alad ning nendega seotud piirangud drooniga lendamiseks,” lisab Vard. Kokku teenindas Lennuliiklusteeninduse AS 2023. aastal 155 939 lendu, mis on eelmise aastaga võrreldes 4,6% ehk 6793 lendu rohkem. Siiski on see vaid 66% 2019. aasta koguarvust. Ülelende oli 112 683, saabuvate/väljuvate lendude arv 33 378 ning kohalike lendude arv 9878. Eesti paikneb Aasiast Euroopasse tulevate lennu- voogude peateel, mis seni tähendas suurt ülelendude arvu. 2022. aas- tal alanud Venemaa sõda Ukrainas muutis seda pilti oluliselt: Aasia- suunalistest ülelendudest on alles vaid Hiina lennukid Euroopasse ning Finnairi lennud lendavad teises suunas, minnes Aasiasse ümber Vene Föderatsiooni territooriumi. Detailsemat infot lennustatistika, äri- ja üldlennunduse tegevuse, juhtumite ülevaatuse ning järeltegevuste kohta saab 2023. aasta ohutuskokkuvõttest, mis ilmub märtsi lõpus Transpordiameti kodu- lehel. Ohutus on lennunduses prioriteet Aastal 1944 võeti vastu Chicago konventsioon, millega loodi esi- algne Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ingl Inter- national Civil Aviation Organisation , ICAO) eesmärgiga edendada ohutut ja järjepidevalt arenevat tsiviillennundust kogu maailmas. Pärast ICAO loomist on ohutusele süsteemselt lähenetud, loodud standardeid ja soovitatavaid praktikaid, mida järgivad tänapäeval 191 ICAO liikmesriiki. Iga liikmesriik töötab välja lennundusohutusprogrammi SSP (State Safety Programme), mis kirjeldab õigusakte ja meetmeid len- nundusohutuse taseme säilitamiseks ja tõstmiseks Eesti tsiviil- lennunduses. Programm on välja töötatud Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (ICAO) järgides ning sellele on lisatud nõudeid ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud kohus- tusi. Transpordiamet tegeleb lennuohutusega äärmiselt tõsiselt, pidades oma tegevustes väga oluliseks ohutuse tagamist, keskkonna kaits- mist ja jätkusuutlikkust, mis saavutatakse eesmärgistatud järele- valve ja ennetavate tegevuste abil.
107
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook