ÕHK
Lufthansa He 111 reisilennuk D-ALIX Ülemiste angaari ees. Lufthansa delegatsioon lendas sellel septembris 1935 Turu lennuvälja kõvakattega stardiradade avamisele.
raadiojaama, kuna seni muude ülesannete kõrval ka lennukitega ühendust pidanud Kopli rannaraadiojaam oli tööga ülekoormatud, side puudumisel olnuks peiler aga kasutu. Kuigi riik nende seadmete ostmiseks otseselt raha ei kulutanud, oli neil sammudel mõju lennuväljade korraldamise eelarvele. Nii Deruluft kui LOT vabastati peilimis- ja raadiojaama maksumuses lennuväljamaksudest. Samuti tuli Ülemistel võtta palgale radistid- peilijad Aleksander Lipp ja Richard Hanikat . 1934/35. aasta talvel jätkus töökorralduse erifondist saadud rahaga ka lennuvälja väljaehitamine. Suuremad tööd olid planeeritud lennu- sadamasse. Kuna suured vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, siis tuli järve maabumissilla kohalt süvendada ning ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringikujuline, mille raadius oli 24 m ja sillakaare pikkus 75 m. See võimaldas korraga silduda kolmel lennukil. Sillale ehitati ka reisijate ooteruum, kus toimus vesilennukite reisijate passikontroll ja toll. Samas avati ka telefoni kõnepunkt. Lennuväljal lõpetati ajutise administratiivhoone ehitus ning see sai keskkütte. Hoone oli algselt planeeritud elamuks, kuhu projekteeriti neli korterit. Üks kolmetoaline lennujaama juhatajale, kolm kahe- toalist teistele töötajatele. Kuna aga lennuvälja päris teenistus- hoone oli veel rajamata, siis võeti see esialgu kasutusele ajutise administratiivhoonena. Seal said ametiruumid lennuvälja juhataja, tolliamet, politsei, post, meteoroloogiateenistuse ametnik, puhka- vad lendurid ning einelaud. Suurimat ruumi kasutati reisijate oote- saalina. Kontoripind oli seal ka kõigi lennuliinide esindajatele. Lennuvälja territooriumil jätkusid mullatööd (põlevkivituhaga täideti madalamaid kohti) ning drenaaži parandamine. Samuti lõpetati angaari põranda betoneerimine ning ka seal seati sisse keskküte. See võimaldas Tallinna Õhuasjanduse Ühingu lennukid Ülemistele kolida, misjärel nenditi, et angaar kipub juba kitsaks jääma. Seal oli hoiul kolm sportlennukit, üle poole tosina purilennuki, lennuvälja traktor ja mitmesugused muud abinõud. Angaari kasutas ka LOT, kelle lennukid jäid ööseks Tallinna. 1935. a aprillis toimus teedeministeeriumis järjekordne nõupida- mine ministeeriumi ning lennufirmade Aero OY, AB Aerotransport (ABA), Deruluft ja LOT esindajate vahel. Seal tõstatati uue eesmär- gina Ülemiste lennuvälja ettevalmistamine aastaringseks kasuta- miseks. Pinnasekattega lennuväljal ei saadud kevadisel ning sügisesel teede lagunemise ajal maanduda. Vesilennukid ei saanud lennata aga jäätekke ja -lagunemise ajal. Nii jaguneski lennuaasta
Foto: T
Vaade vesilennukite sillale Tartu maantee poolt. Sildunud on ABA Ju 52/3m lennuk SE-ADR „Södermanland“. Foto aastast 1935 või 1936.
Foto: T
Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Aero OY Ju 52/3m lennuk OH-ALL „Kaleva“ Ülemiste järvel, taustal vesilennukite uus maabumissild ja muud lennuvälja hooned 1936. aastal.
114
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook