Ülemiste lennuvälja plaan 1940. aasta seisuga. Punase piirjoonega on plaanil märgitud 1940. aasta juulis Nõukogude Liidu sõjaväele lennuvälja laiendamiseks üleantav maa-ala. Ehitamisel olnud lennuradade osad ja teenistushoone on tähistatud katkendliku joonega.
teks. 30. märtsil tegi Ago lennuk esimest korda proovilennu Hel- singisse. Läbirääkimiste tulemusel alustas Ago Helsingi liini teenin- damist 2. aprillist ning Stockholmi liini lende 10. aprillist 1940. Tallin- na–Riia–Köningsbergi liin avati 7. mail 1940. Kõigile tegevustele ja plaanidele tegi lõpu Nõukogude Liidu „täienda- va sõjaväekontingendi“ sissetoomine 17. juunil 1940. Sama päeva hommikul kästi Ülemiste lennuväli teha vabaks Nõukogude Liidu lennuväele. Aeroklubi ning AS Ago lennukid viidi esialgu Lasnamäe- le, kuid 20. juunil kästi ka see vabastada. Nüüd koliti kõik lennukid Jägalasse. Ülemiste said omale nõukogude merelennuväe üksu- sed, mis kasutasid nii lennuvälja kui ka -sadamat. Esialgu loodeti, et tegemist on ajutise olukorraga. Veel 1940. a juulis sõlmis J. Varese valitsus AS Ehitajaga lepingu lennujaama teenis- tushoone lõpetamiseks, mis pidi olema tehtud 15. detsembriks 1940. Tegelikult ehitustööd peatusid ning enam ei jätkunud. Juba 25. juulil eraldas sama valitsus Nõukogude Liidu sõjaväele täien- dava maa-ala Ülemiste lennuvälja laiendamiseks. Ülemiste jäi Nõukogude Liidu merelennuväe omandiks veel ka aastaid peale sõda.
Lennufirma AS Ago asutati Vabariigi Valitsuse eestvedamisel 21. veebruaril 1939. Samal aastal palkas selts omale kolm lendurit ja tellis Saksamaalt kaks Junkers Ju 52/3m tüüpi lennukit, mis jõudsid Eestisse oktoobris. Kohe-kohe pidid algama liinilennud, kuid alanud Talvesõda katkestas Ülemistel igasuguse lennutegevuse kuni järgmise aasta kevadeni. Lennuväljal jätkus teenistushoone ja maandumisradade ehitus, samuti asuti sisse seadma lennuradade valgustust, mis oleks võimaldanud ka öösel maanduda. Koos Dvigateli territooriumiga oli saadud ka mõned hooned: kõrge korstnaga pumbamaja ja üks vabrikuhoone. Pumbamaja ja korsten otsustati lammutada, kuna viimane oli ohtlikuks takistuseks lennuväljale lähenevatele lennuki- tele. Vabrikuhoonest lammutati aga ainult lagunenud parem tiib ja vaheseinad. Sellele ehitati peale uus katus ja kaks suurt ust, millest mahtusid läbi nii väike- kui purilennukid. Uus angaar oli mõeldud Aeroklubi ja teiste eralennukite paigutamiseks. Lennuvälja suur angaar jäi ainult Ago lennukitele. 20. märtsil 1940 algas Ülemistel jälle lennutegevus. 27. märtsil lendas Ago lennuk ES-AUL esimest korda Rootsi. Stockholmi viidi delegatsioon Tallinna– Stockholmi lennuliini avamiste läbirääkimis-
119
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook