VESI
seks, vaid laeva elukaare maksimaalseks ärakasutamiseks tervi- kuna.
Eesti on selles valdkonnas alles alguses, aga naaberriikides – Soo- mes, Rootsis, loomulikult Hollandis, on ambitsioonid aasta-aastalt järjest kasvanud. Hollandlased rääkisid siiamaani kümnest giga- vatist uute meretuuleparkide rajamisest, kuid 2023. aastal tõsteti ootusi 21 gigavatini! Merepark pole kaugeltki ainult tuul, seal on ka päikese- ja laineenergia ehk seda tuleb vaadata kui tõhusat sini- majanduse alustala. Sinimajandus on oluline strateegilise sõltumatuse komponent ning jällegi tuleks vaadata laiemat pilti ja teha riikide vahel koostööd. Kui- gi pindalalt väike, võiks Eesti mõtteviisilt olla suur ning kutsuda üles teisi riike strateegilisele koostööle. Me peame seda harjutama, kui tahame püsida konkurentsis ning mitte olla need, kes teiste algatus- tele järele püüavad jõuda. Praegu me esirinnas tõepoolest ei ole. Tagasi tänapäeva: julge kolmandiku navigatsioonihooajast töötab Botnica Transpordiameti tellimuse alusel ning murrab talviti 20. detsembrist 20. aprillini jääd – praegune riigihange ulatub aastasse 2032. Kuidas sujub nii vastutusrikas koostöö suure riigiametiga? Jäämurdmine on suurepärane näide edukast koostööst. Transpordi- ameti jäämurde koordinaatoriks on Martin Kaarjärv ning meil on usaldusväärne suhe, on aru saada, et tellija mõtleb koos kliendiga – probleeme lahendatakse, kui need tekivad. Koostöö algabki usaldu- sest. Tänavune hooaeg algas detsembri keskel väikeste viperus- tega – üks laev takerdus jäässe ja EVA-316 oli veidi aega rivist väljas. Ilmselt seetõttu on teie hankelepingus punkt, mida seal varem pole olnud: kui Botnicaga midagi juhtub, tuleb TS Ship- pingul tuua kümne päeva jooksul asenduslaev. Ühe-laeva- reederi vaatenurgast oleks tegu päris keerulise olukorraga, sest mitmeotstarbelistel alustel tööpuudust hooajal ei ole. Selliste olukordade vältimiseks on Botnica elutähtsate süsteemide töökindlust tõstetud: näiteks parendatud polaarklassi, pandud laevale uued sõukruvid, seadmeid nüüdisajastatud. See kõik on vajalik mitte üksnes Transpordiametiga sõlmitud lepingu täitmi-
Loorberitele puhkama jääda ei saa, konkurents on tugev, ja ise tuleb enda eest seista, ise peab ennast müüma. Meil on hea toimiv tiim, mis loomulikult ootab ettevõtte laienemist. Lõpetuseks palun Teil mõelda kolm sõna, mis iseloomustavad Eesti laevandust praegu kõige paremini. Ja kolm sõna, kus oleme kümnendi pärast ning kas TS Shippingul võiks selles olla oma roll? Praegu arvame, et oleme mereriigina tugevad. Reisilaevanduses ole- megi tugevad, see on maailmatasemel. Muudes valdkondades tu- leks mõelda koostööle, aga seda justkui kardetakse. Seega: koostöö, see mõjutab otseselt konkurentsivõimet ja sellega kasvab usaldus meie vastu. Teiseks: oleme ehk liiga alalhoidlikud ning pärsitud, mõttelaad pole roheline, isegi mitte heleroheline. Kahtleme, kas see on ikka õige tee. Mina ütlen, et on, see avab uusi võimalusi. Meil pole piisavalt mere- mehi, neid on, nad on üle maailma, ja pole neid, keda kohe tuua Eesti lipu alla. Oskusteavet on, aga see tuleks kokku koguda, süstemati- seerida ning rakendada sinimajanduse teenistusse. Seega: roheline mõtteviis ja sellega koos ka mõistuspärane automatiseerimine on tuleviku teema. Meil tuleb õppida elama koos loodusega ning leida tasakaalupunkt tehnoloogia rakendamisel looduse hüvanguks. Kolmandaks: julgus ja sellega koos nutikus ja paindlikkus. Eesti laevandus suudab olla konkurentsivõimeline, võtta kasutusele uusi lahendusi, mudeldada, olla lausa tumeroheline. Mitte rahapuudus pole teema, vaid nutikate lahenduste kasutuselevõtt, mis aitaksid säästa ressursse. Meil tuleb minna trendidega kaasa, aga tegelikult peaksime ka ees minema ja uusi trende looma. Kui teeme koostööd ning muudame mõttelaadi, oleme süsteemsed ja nutikad, siis võime öelda, et Eesti on maailma juhtivaid mereriike ja sinimajanduse pio- neere. Oli aeg, kui kapten oli laevas nagu jumal taevas. Tänapäeva kaptenid on juhid, meeskonnatöö edendajad, hea tiimitöö kindlustajad. Kapteni pilk peab olema siin ja tulevikus: millist haridust vajame, milliseid oskusi vajame tulevikus? Millised on teemad, millega puutume kokku? Ühtviisi tähtsad on nii keskkonnateadlikkus kui küberturvalisus, orienteerumine uutes tehnoloogiates ning pehmete väärtuste hindamine. TS Shipping on kindlasti hea näide nüüdis- aegsest tulevikku vaatavast tegutsemisest ning kümne aasta pärast võiks olla suur osa meie tänastest plaanidest realiseerunud ja laual juba uued plaanid.
Tänapäeva kaptenid on juhid, meeskonnatöö
edendajad, hea tiimitöö kindlustajad. Kapteni pilk peab olema siin ja tulevikus.
Botnica töötab aasta ringi: kui Eestis on jää murtud, tehakse tööd maailmameredel. Kanada artktilistes vetes oli Botnica ülesandeks kaubalaevade tee jäävabana hoida. TS Shippingu tugevuseks on ice management selle kõigis aspektides.
12
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook