Kes Eestis jäämurdega tegeleb? äämurde eesmärk on tagada laevade ligipääs suurematele J sadamatele ka mere jäätumise korral. Jäämurdeteenuse korraldamisega tegelevad Kliimaministeeriumi allasutu- sed – Transpordiamet tegeleb jäämurde kavandamise ja koordinee- rimisega ning Riigilaevastik jäämurdmisega. Selleks on jäämurdja Tarmo ja mitmeotstarbeline laev EVA-316 ning osaühingult TS Ship- ping kümneks aastaks (talveks) prahitav ehk renditav mitmeots- tarbeline jäämurdja Botnica (viimane leping sõlmiti 2022. aastal). Kui Botnica ja EVA-316 eeldatav kasutusaeg on veel pikk, siis Tarmo on plaanis 65aastaselt (2028. aastal) amortiseerumise tõttu kasu- tusest eemaldada. Et külmadel talvedel on seniste kogemuste põh- jal Soome lahele vaja vähemalt kahte jäämurdjat, on juba mõnda aega olnud kaalumisel Tarmo asendamise küsimus. Liivi lahes on jääd vaja murda igal aastal ning esialgu töötab seal EVA-316. Veeteede Amet koostas 2019. aastal jäämurdeteenuse tagamise kava aastateks 2021–2030. Kavas jõuti järeldusele, et eelistatuim variant pärast jäämurdja Tarmo eluea lõppu on prahtida ehk rentida lisaks Botnicale mõni teine Tarmo suurusklassi laev. Prahtimine eel- dab, et laev on juba olemas või mõni ettevõte ehitab selle. Peamine pakutud alternatiiv prahtimisele oli, et riik korraldab laeva tellimise ja see jääb riigi omandisse. Muutunud olukord nõudis värsket hinnangut Kuna pärast 2019. aastal valminud kava koostamist on vähenenud sadamaid külastavate laevade arv ja kaubaveo maht, selginenud tuuleparkide projektid ning koos üldise majandusolukorraga muutu- nud ka laevaehituse turg, otsustati investeeringute mahukuse tõttu tellida uus laiapõhjaline teaduslikel alustel põhinev analüüs olukorra hindamiseks. Analüüsi eesmärk oli hinnata muutuseid laevaliikluses ja jääoludes, kaaluda alternatiivseid jäämurde võimalusi ja erinevaid omandi- vorme ning pakkuda välja jäämurdeteenuse optimaalsed lahendu- sed Eesti jaoks aastateks 2029–2054.
Foto: Kaarel Tuul
Mitmeotstarbeline jäämurdja Botnica on renditud 10 aastaks.
kaasatud mitmed Soome jäämurdeeksperdid, mh Markku Mylly (endine Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu direktor), Turu ülikooli logistika professor Lauri Ojala, TalTechi mereveonduse pro- fessor Ulla Tapaninen, teadlased Aalto ülikooli merendustehno- loogia uurimisrühmast ning asjatundjad ettevõttest Aker Arctic Technology OY, mis on aastakümneid tegelenud jäämurdjate projek- teerimise ja nendega seotud konsultatsioonidega, jpt. Projekti juhtis Saaresalu OÜ. Võimalused jäämurde korraldamiseks Analüüs annab ülevaate kaubaveomahtude, laevaliikluse ja jääolude muutustest, toob näiteid erinevatest jäämurde korraldamise võima- lustest ja kogemustest teistes riikides ning lahkab erinevate korral- duslike ning tehniliste lahenduste puuduseid ja häid külgi. Analüüs pakkus jäämurdja alternatiivse lahendusena pukseri külge kinnitatava käituriga lisavööri ehk nina kasutamist. Pildil on ettevõtte Alfons Håkans laev Saimaa jäämurdevööriga. Pukseri külge kinnitataval vööril on võimsad ajamid ning sees kütusemahutid.
Hange kuulutati välja 2023. a kevadel ning võitjaks osutus TalTech Eesti Mereakadeemia eestvedamisel konsortsium, millesse olid
Foto: Aker Arctic Technology OY
15
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook