VESI
Uudse lahendusena loodi Aalto ülikoolis välja töötatud metoodika põhjal Eesti talvise navigatsioonisüsteemi mudel, mille eesmärk on juhtida ja suunata laevu selliselt, et jäämurdja kasutamise vajadus oleks minimaalne. Tegemist on simulatsiooniga, mis arvestab jää paksust ning teenust vajavate laevade parameetreid ja liikumise trajektoore. Erinevate stsenaariumide mudeldamise tulemusena pakuti välja lahendused koos saavutatava jäämurdeteenuse ooteajaga. Mudel- damise tulemustest nähtub, et Soome lahel ei ole karmi talve korral, mil jääkate ulatub Soome lahe idaosast Hiiumaa põhjaosani, võima- lik kõiki laevu ühe jäämurdjaga mõistliku aja jooksul ära teenindada. Seega on tulevikus karmi talve puhul lisaks Botnicale (või analoog- sele laevale) vaja veel üht jäämurdjat. Erinevate omandivormide rahastusvõimaluste puhul jõutakse järel- dusele, et kõige odavam oleks riigil vajalik jäämurdja prahtida. Sellise lahenduse puudusena tuuakse välja väiksem kindlus teenuse tagamisel. Nii prahtimise kui ka rahvusvahelise koostöö puhul soovi- tatakse arvesse võtta, et Läänemerel on jäämurdjaid vaja kõikidel riikidel samal ajal. Kuna kaks kolmandikku aastast jääd ei ole, soovitatakse uuele lae- vale leida lisaks jäämurdele ka muid kasutuskohti, kuid samas hooli- kalt kaaluda, milliseid funktsioone laevale lisada. Mitmeotstarbeline jäämurdja maksab tavalisest ligi viiendiku rohkem, suuremad on ka ülalpidamiskulud. Seega eeldab niisugune investeering veendu- must, et avamere- ehk offshore -turul on piisavalt nõudlust ning riigil võimekust raha tagasi teenimiseks. Analüüs toob välja ka alternatiivsed lahendused, näiteks pukseri (väike võimsa jõuseadmega töölaev) külge kinnitatava käituriga lisavööri ehk nina. Ehkki piisavalt suurt vööri pole merejääs veel katsetatud, siis soovitatakse sellist võimalust kui üht potentsiaalselt kulutõhusat lahendust edasi uurida. Kliima soojenemine ei pruugi olukorda parandada Jääkatte ja kliima prognoosist selgub, et eeldatavasti 3% talvedest on tulevikus karmid, 71% keskmised (jääkate ulatub Paldiskini) ja 26% pehmed (jäämurret pole vaja). Tõdetakse, et kliima soojeneb ning keskmise õhutemperatuuri ja merejää hooajalise keskmise ula- tuse vahel on tugev seos. Ühtlasi märgitakse, et see ei pruugi jää- olusid lihtsamaks teha, kuna muutub ka valitsevate tuulte suund ning suureneb rüsijää tekke võimalus, mis muudab jääolud kohati hoopis keerulisemaks. Valminud analüüsi saab Kliimaministeerium koos allasutustega kasutada alusdokumendina Eesti jäämurde tuleviku kujundamisel ning investeeringute kavandamisel. Kuna jäämurdja valmimine koos projekteerimisega võtab aega minimaalselt kolm aastat, tuleb otsus võimaliku uue jäämurdja kohta langetada juba lähitulevikus.
Jää keskmine paksus karmidel, keskmistel ja soojadel talvedel.
„Eesti jäämurdeteenuse osutamise alternatiivide analüüs“
16
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook