duuri. Praegu on IMO suunal mahajäämus ennekõike just kesk- konna teemadel.
Jaak Viilipus , Kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja
Projektide terviklikum koordineerimine Loomisel on ametikoht suurprojektide nõunikule, kes hakkab tege- lema välisrahastuse kaasamisega ja veab eest merendusvaldkonna projektide jaoks konsortsiumi loomist. Juba praegu on oluline merenduse projekte terviklikuma perspektiiviga koordineerida ja rahastada. Rõhutan, et kahe osakonna liitmisel ametikohtade kogu- arv vähenes. Mis uut osakonda ees ootab? Lähiaja suurim katsumus on edasi liikuda merekeskkonna kaitse reformiga. Sellest on aastaid räägitud, kuid nüüd on vajalik ka sisu ja plaan paika panna. Suurim murekoht on merekeskkonna kaitse järelevalve, aga ka järjest laienevad merelised tegevused, sest Läänemere keskkonnaseisund ei ole paranenud. Merekeskkonna kaitse seadust tuleb vaadelda tervikuna koos uue mereõiguse revisjoniga. Olemas on seaduse loomise väljatöötamis- kavatsus, aga sellega ei ole kaugemale jõutud. Uue revisjoni oluline fookus peab olema ka riigisisese õiguse ühtlustamisel rahvus- vahelise õigusega, et seeläbi vähendada halduskoormust nii ette- võtjatele kui ka riigile. Merendus on ülimalt reguleeritud valdkond ja Eesti on ühinenud üle 42 IMO välislepinguga, mille all on omakorda 32 täiendavat koodeksit, lisaks üle 60 Euroopa Liidu õigusakti. Samuti on võetud hulganisti i ja teiste rahvusvaheliste HELCOM organisatsioonide kohustusi, mida pidevalt muudetakse ning mida tuleb rakendada ja hallata. Viimane omakorda võtab aga ressurssi ära sisuliselt töölt merekeskkonna ja meremajanduse teemadega tegelemisel. HELCOMi poolelt on Eesti võtnud eesmärgid, mida ilmselgelt ei ole võimalik täita, mistõttu tuleb seada fookus nendele tegevustele, mis on teostatavad ja suurima mõjuga. Meremajanduse poolelt tuleb jätkata mereõiguse revisjoniga, vee- teetasude reformiga, laevanduspaketi 2.0 arendustega, laevade moderniseerimise ja kliimasäästlike meretehnoloogiate keskuse loomisega, riigile kuuluvate laevade dekarboniseerimise ja Eesti mere digitaalse kaksiku programmiga „Merehunt“. Kõikide algatuste puhul tuuakse sisse jätkusuutlik perspektiiv. Näitena hakkavad uues laevanduspaketis tasud sõltuma laevade keskkonnajalajäljest. Kokkuvõte Kahe osakonna liitmine mitmekordistab teemade ringi, mida tuleb hallata, samas kui inimeste arv vähenes, kuid paremaks muutub IMO suunal tegutsemine ja kompetentside jagamine. Samuti para- neb suurprojektide nõuniku ametikoha loomisega merendus- valdkonna projektide rahastuse koordineerimine. Valdkonna probleemide lahendamine muutub ühtse juhtimise all kindlasti koordineeritumaks, aga rohkem tuleb keskenduda ka kindlatele teemadele, sest kõikide teemadega tegelemiseks ressurssi ei jätku.
Muutuste tuules erendus on viimastel aastatel olnud reformide tõmbe- M tuules. 2021. aastal liideti Veeteede Amet ja Maan- teeamet kokku Transpordiametiks, samal ajal loodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis eraldi mere- majandusosakond ning tööd alustas sama valdkonna asekantsler. Merekeskkonna osakond kuulus Keskkonnaministeeriumi koos- seisu. Ei läinud aga palju aega, kui hakati omakorda ministeeriume refor- mima. 2023. aastal toodi Keskkonnaministeeriumi baasil loodud Kliimaministeeriumisse üle mitmeid üksusi ja allasutusi teistest ministeeriumitest, teiste hulgas liikus sinna Majandus- ja Kom- munikatsiooniministeeriumist meremajanduse valdkond. Kliimaministeeriumi täiendavate muudatuste tulemusena loodi 2023. aasta 1. septembrist merenduse ja veekeskkonna asekants- leri ametikoht, kelle alluvuses jätkasid merekeskkonna, mere- majanduse ja veeosakond. 2024. aasta 1. jaanuarist liideti mere- keskkonna ja meremajanduse osakonnad merendusosakonnaks. Koondati kaks ametikohta ning asemele loodi üks uus ametikoht. Neli asja, mis kahe osakonna liitmisega muutub Fookuse seadmine muutub veelgi olulisemaks Ka varem polnud laiahaardeliste meremajanduse ja merekesk- konna valdkondadega tegelemiseks piisavalt inimesi, kuid nüüd muutub fookuse seadmine veelgi olulisemaks. Kahe osakonna liitmine mitmekordistab hallatavate teemade ringi, seepärast tuleb keskenduda kindlatele eesmärkidele, sest kõigega tegeleda ei jõua. Seda, et inimesi pole niivõrd laia teemaderingiga tegelemiseks piisavalt, on auditi käigus ära märkinud ka Rahvusvaheline Mere- organisatsioon (International Maritime Organization, IMO ). Kõikide teemadega ei ole võimalik tegeleda sel määral nagu võib-olla on sektori ootused ja vajadused, sest inimesi, raha ja aega selleks lihtsalt ei jätku. Kompetentside tõhusam kasutamine Kahe osakonna liitmine võimaldab paremini kasutada endise mere- majandusosakonna õigusalast kompetentsi, mida merekeskkonna poolel ei olnud. Kuna mõlema valdkonna suurimad proovikivid on seotud õigusloomega ning ka lähitulevikus on vaja läbi viia põhi- mõttelisi õigusloomega seotud reforme, siis merendusvaldkond tervikuna kindlasti võidab liitmisest. Töö IMOga koondub ühtse juhtimise alla Paremaks muutub ka IMO kohustuste täitmine ning välislepingute ja nende muudatuste menetlemine, sest ühtse juhtimise alla koon- dumine võimaldab luua ka ühtse välislepingute ülevõtmise protse-
21
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook