Teejuht kevad 2024

VESI

Fotod: Malle Hunt

meestelt, mille seast Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjon oma koosolekutel (1994–1996) kiitis heaks 20 meremadala rahvapära- sed nimed. Kolmekümne viie madala nimest taastati 20 ja need kan- ti ka uutele merekaartidele. Merekaardid teatmeteostes Tihe koostöö oli Veeteede Ameti ja 1994. aastal moodustatud kohanimekomisjoni vahel, sest lisaks merekaartidele oli vaja korras- tada kohanimed ka koostatavates teatmeteostes. 2003. aastal ilmunud „Eesti lootsiraamatus“ on üle 1000 kohanime ja 44 sadama- plaani. Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi rannajoonenimistu (neemed, poolsaared, lahed, madalad jne), samuti meremärkide nimestiku aluseks olid 1990. aastate esimese poole merekaardid, mille põhjal valmistas n-ö toorloendi ette Veeteede Amet. Seda on täiendatud Eesti baaskaardi (1:50 000), samuti muude kaartide ja Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegi andmetega. Esimesed kartograafid Veeteede Ametis Pia Talimaa õppis Tartu Ülikoolis geograafiat, sealt sai teoreetilise baasi. Merekaarte hakkas ta lähemalt uurima diplomitöö jaoks, mille teemaks oli „Merekaardid ja nende kirjastamine Eestis“. Tema juhen- dajaks oli Jüri Jagomägi. Pärast ülikooli lõpetamist alustas ta tööd Aktsiaseltsis Regio. Seal sai Pia ka esimesed praktilised kogemused töö käigus esimesi merekaarte koostades. Esimesed üheksa mere- kaarti mõõtkavas 1:100 000 antigi välja Regios koostöös Veeteede Ametiga. 1995. aastal hakkas Pia tööle Veeteede Ametis, kes võttis merekaar- tide valmistamise üle. Ta kolis n-ö merekaartidega Veeteede Ame- tisse kaasa. Seal oli loodud kartograafiaosakond, kus töötas ainult üks inimene – Toomas Kivimägi – kartograafiaosakonna juhataja. Piast sai esimene kartograaf osakonnas. Veidi hiljem asus tööle ka juba teine kartograaf – Maret Luhtein. Kõige põnevamad kaardid olid vast esimesed kolm 100 000sest seeriast (516, 507, 513). Nende tegemise käigus alles leiutati kogu merekaardi valmistamise protseduur – alatest erinevate kaardi- kihtide koostamisest, fotolabori protseduuridest kuni lõplike trüki- originaalideni välja. 100 000se kaardiseeria valmimise algul ei olnud veel kogu tööprotsess digitaalne. Viimased kaardid sellest seeriast valmisid küll juba täisdigitaalsetena. Hiljem oli huvitav esimese 50 000se merekaardi (610 Sissesõit Tal- linna ja Muuga sadamasse) koostamine. Selle puhul oli suureks väljakutseks liiklusskeemi joonestamine, sest tol ajal kasutusel olev D-Kart oli veel piiratud võimalustega. Erilised olid veel ka esimesed suuremõõtkavalised sadamaplaanid (Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa), kus kasutati esmakordselt Veeteede Ameti enda meremõõdistusi.

2003. aastal ilmus „Eesti lootsiraamat“, mis oli esimene eestikeelne meresõidukäsiraamat pärast Johann Mey 1927. aastal ilmunud „Eesti lootsi“. Ingliskeelne lootsiraamati Eesti vete kohta ilmus 2004. aastal.

Lehekülg 2003. a ilmunud „Eesti lootsiraamatust“.

Muu teabe kõrval on lootsiraamatus ka Eesti Vabariigi mereala piiride skeem.

Põnevad ajad pärinevad Regio päevilt. Siis pandi paika kogu mere- kaartide valmistamise kontseptsioon – et uued Eesti merekaardi

TEEJUHT / NR 9