Kihnu Jõnn, kodanikunimega Enn Uuetoa (1848–1913), oli kuulus eesti laevakapten, kes juhtis maailmameredel suuri laevu ilma kompassi ja sekstandita ning sõitis ena- masti laevadel, millega teised kaptenid ei julgenud merele minna.
Kihnu Jõnn oli (erialase hariduseta) metskapten, kes tarvitas merd sõites alati lipukaptenite abi.
Enn Uuetoa hukkus tormisel sügispäeval laevaga Rock City Taani rannikul 1913. aastal. Kihnu Jõnnu säilmed toodi aastaid hiljem kodusaarele ja on mae- tud Kihnu kalmistule. Kihnu Jõnnu kohta liikus rahvasuus igasugu jutte, millest pole teada, kas need on tõsi või rahvaluule. Näitus „Kihnu Jõnn – rääkimata lood“ toob vaataja- teni lood Kihnu Jõnnu kaasteelistelt ning ülevaate viimasest merereisist, kus algallikana on kasutatud Taani arhiivide abi.
Reet Laos rääkis näituse avamisel Enn Uuetoast ehk Kihnu Jõnnust uusi huvitavaid fakte.
Ylle Rajasaar , Teejuhi kaasautor
Eesti Meremuuseumi Paksu Marga- reeta näitusesaalis on 4. aprillini huvilistele avatud ajutine näitus „Kihnu Jõnn – rääkimata lood”. Näitus on austusavaldus legendaarsele metskaptenile, kelle sünnist möödus äsja 175 aastat. ennart Meri on öelnud, et riik, mis avaneb merele, ei saa olla L väikeriik. Eesti mereriigina ei saa kesta merekultuurilise pärandita. Merenduses oleme pidevas muutumises – mootorlaevade ajastu vahetas välja purjelaevade ajastu, nüüd ole- me sealmaal, kus iselaevad ei ole enam kauge tulevik. Põhitõed aga jäävad – kui sul laevas elekter kaob, siis tuleb kurss võtta Põhjanaela ja tähistaeva järgi nii, nagu meie kanged esiisad seda tegid. Just sellised mehed nagu Kihnu Jõnn täidavad väga olulist rolli meie merekultuurilise pärandi edasikandmisel. Kihnu Jõnn ei olnud legend, ta oli päris inimene. Sündinud ja kasvanud vaeses peres, aga alati siht silme ees – saada kaugetele meredele. Eks igas Eestimaa nurgas ole oma legendaarsed laevamehed, aga tänu paljudele juhustele on Kihnu Jõnnu pärand püsinud ja temast räägitakse veel ja veel.
Lood, mis kestavad ja kasvavad läbi aegade Näituse kuraator soovitab kõigil huvilistel sel kevadel Kih- Reet Laos nu Jõnnu näitust uudistamas käia, sest legendaarne metskapten on kahtlemata üks eesti merekultuuri tüvitegelasi ja praegune välja- panek toob ilmsiks fakte ja lugusid, mida seni kapten Enn Uuetoa kohta ehk pole teatudki. Põnev on näitus nii teadusehuvilisele kui ka lastega külastajale, eriti kui lapsevanemad-õpetajad võtavad aega nähtut mõtestada ja selgitusi anda. „Minu kui kihnlase kohus on seda Kihnu Jõnnu pärandit levitada ja edasi kanda. Sest kui me seda ise ei tee, siis ei tee seda meie eest mitte keegi,” räägib kuraator, kes merekultuuri säilimise ja levimise eest hea seisnud juba aastakümneid. „Eesti Meremuuseumi näitusele soovitaksin minna juba seepärast, et saada kinnitust, et Kihnu Jõnnu nime taga peidab end Enn Uuetoa, kes oli päris inimene, oma veidrustega nagu me kõik. Näitusele olen toonud nii kihnlaste merepärandit üldisemalt, detailselt Kihnu Jõnnu eluloo, kujunemise meremeheks ja meenutused Kihnu Jõnnu kaas- teeliste pilgu läbi, kuni Kihnu Jõnnu põrmu Kihnu saarele ümber- matmiseni,” lisab Reet Laos. Reet Laos on Kihnu Jõnnu pärandit uurinud 2009. aastast ja ajapikku on uut materjali lisandunud, ka sellist, mis puudutab Kihnu Jõnnu hukkumislugu 1913. aastal Taani rannikul.
39
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook