Teejuht kevad 2024

hekruviline teraskorpusega 26,5 m pikkune, 5,2 m Ü laiune ja 2,4 m süvisega alus oli ehitatud 1890. a Portsmouthis Vosper Ltd laevatehases, toodud esi- algu teenistusse Liepājasse. Tema 350 hj masin võimaldas kiirust kuni 11 sõlme, veeväljasurveks arvestati 210 t. 1897. aastast sai temast riigilaev, kui müüdi Vene Teede- ministeeriumile ja kodusadamaks sai Tallinn. Siin täitis ta erinevaid ülesandeid Tallinna ja teiste Läänemere sadamate uurimistöödel ning tuletornide varustamisel. Ka meeldis kohalikele ülemustele temaga suviti ringsõite teha. Eesti- maa kuberner Izmail Korostovets käis 1908. aastal Haapsa- lust kaks päeva Hiiumaal, 16.–22. juulini 1910 koos kohaliku talurahvaasjade komissariga arvukate vahepeatuste ning pidulike soolaleiva ja laulukooride vastuvõttudega inspekt- sioonireisil Pranglist Narva-Jõesuuni, rääkimata sadama- ülema ametisõitudest. 1911 viidi laev üle Riia sadama- laevastikku, 1912 tegutses Pärnu sadama süvendus- ja ehitustöödel. I maailmasõja ajal ta rekvireeriti ning teenis Vene Balti laevastikus. Kui venelased Riia 1917. a maha jätsid, allutati ta novembris Tallinnas Peeter Suure Sõja- sadama komandörile. Veebruaris 1918 jäeti Tallinna, saks- lased panid ta erinevaid pukseerimistöid tegema. Sa võid kolmkümmend aastat virgalt riigivõimu heaks rügada, rahuliku ja tormise ilmaga hädavajalikku tööd teha rahu ja sõja ajal, ikka ei pane sind keegi eriti tähele. Võimuvahetusel sinust enam ei hoolita, jäetakse lihtsalt sadamasse konutama, kuni järgmised su jälle sõitu sunnivad. Kui siis järgmisel tosinal aastal on su töös närvekõditavaid ja skandaalseid seiku, oled kohe kõigi kõneaineks. Sind pannakse isegi laulu sisse: „Kui korragi vihaselt kärgatab „ Kõu“, siis merre karplauhti käib piiritusnõu…“ Just selline oli Isabella nime all meretööd alustanud pukseri saatus.

Piirivalve lipulaev Kõu Tallinna sadamas 1928.

Foto: Eesti Meremuuseum

Kõu on sildunud.

Foto: Eesti Meremuuseum

Foto: Peedu Sammalsoo erakogu

Erilane baseerus navigatsioonihooajal Mustvees.

Piirituse laadimine Põhja-Malusi juures 21. oktoobril 1937 kinni võetud salakauba- vedajate paadist Kõule Tallinna sadamas.

Foto: Arto Olli erakogu

43

TEEJUHT / NR 9

Powered by