Foto: Transpordiamet
asfalteerima. Ka teedeehituses kasutatav tehnika on palju arene- nud. Näiteks olen ise olnud selle juures, kui Eestisse toodi Saksa- maalt esimene löökaukude remontimise seade,” kirjeldab Enn Raadik. „Tänapäeval tehakse teekatte aluseid buldooseritega, mille mõõteriistad näitavad kõiki vajalikke parameetreid – kallet, kõrgust jmt. Ja loomulikult on arenenud ja areneb ka teedeehituse tehnoloogia.” Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt teedeehituses nõuab pidevat katsetamist. Nii on ka Raadik olnud kõigis oma ametites uuendus- meelne insener, kelle juhitud asutustes on mitmed uued seadmed siinmail esimesena töösse rakendatud. Näiteks aastatel 2010– 2011 viidi tema eestvedamisel ja koostöös OÜga Üle läbi katsetööd Lääne maakonnas kruusateedele tolmuvabade katete ehitamisel erinevate materjalide ja tehnoloogiatega. Katsetades tuleb ka pettumust taluda Raadik nendib, et katsetamine on alati seotud riskiga, et midagi sel- les ei õnnestu või läheb plaanitust teistmoodi. Nii oli see aastate eest ja sellega tuleb arvestada ka praegu. Ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kohta on tal võtta näide elust enesest. 1980. aastaks, kui Tallinnas toimus olümpiaregatt, tehti suuri remonditöid Tallinna–Pärnu–Riia maanteel, nüüdsel Via Baltical. Läti piirist Uuluni kulgevale lõigule ehitati katseliselt põlevkivi- tuhaga stabiliseeritud alus, millele rajati asfaltkattekihid. Projektiga tegelenud meeskond sai selle eest toona lausa Eesti NSV riikliku preemia. Hiljem aga selgus, et korralike põlevkivituha ja liiva doseerimisseadmete puudumise tõttu ei saanud tee alus kuigi ilmastikukindel ja stabiliseerimiskihti jäid tegemata paisumis- vuugid. Seetõttu tekkisid aluskihti aastate jooksul materjalide paisumisest tingitud ristpraod, mis avanesid asfaltkatte pinnale ja rikkusid väga suures osas sõidutee tasasuse. Tänaseks on kogu teelõigu aluspõhi ümber tehtud ja ehitatud uus kattekonstrukt- sioon. „Tänapäeval me teeme stabiliseerimisi küll, aga kasutame selleks õigeid seadmeid, samuti materjale õigetes vahekordades. Aga kui seda eelnevat kogemust poleks olnud, siis võib-olla meie nüüdsel ajal tehtud tööd ka nii hästi ei õnnestuks,” arutleb Enn Raadik. „Praegu katsetati näiteks teepõhjade süvastabiliseerimist turba- pinnasel, kus ka kõik väga hästi ei õnnestunud ja lõpuks tuli ikkagi suur osa pinnasest trassilt välja vedada. Aga uurimistööd on ikkagi tänuväärsed, sest lõpuks nad ikka mingi tulemuse annavad. Ja kui ei katseta, siis ei tule ka uuendusi.”
Enn Raadik 2023. aasta Aadu Lassi preemiate galal.
„Kui poleks olnud eelnevaid kogemusi, siis võib-olla meie nüüdsel ajal tehtud tööd ka nii hästi ei õnnestuks.” Enn Raadik
51
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook