Teejuht kevad 2024

MAA

KOMMENTAAR

Raadikule ei meeldi eriti, et ühiskond on justkui leppinud asjaoluga, et terves ulatuses 2 + 2 Tallinna–Tartu maanteed näeme tööde nüüdse tempo juures alles kusagil saja aasta pärast. Ta leiab, et Eesti riik on siinkohal õige aja maha maganud. Ta on seda meelt, et 7–8 aasta eest, kui riigi majandus oli veel stabiilne ja rahaasjad korras, oleksid toonased Maanteeameti juhid pidanud võtma valmis projekti kaenla alla ja minema sellega Toompeale. Küllap oleks seepeale tulnud ka mingid teistmoodi lahendused. „Ma pean silmas valmis projekti. Sellist, kus on valmis tehniline projekt ning ka kõik maaküsimused on lahendatud,” selgitab Raadik. „Tol ajal sellist olukorda ei tekkinud ja kuigi praegu on Transpordiametil sellised projektid olemas, on nüüd seis selline, et riigil pole raha. Aga omal ajal lasti õige aeg mööda. Nüüd jääb vaid loota, et paari aastaga saadakse riigieelarve seis taas korda ja et siis läheb ka teedeehituse rahastamine jälle paremaks.” Otsustajatest ei tohi saada arengu pidurid Enn Raadik on seisukohal, et teede rahastamine oli märksa paremal järjel siis, kui 2/3 kütuseaktsiisist laekunud rahast suunati sihtotstarbeliselt nii kohalike kui ka riigiteede korrashoiuks.

Enn Raadik: „Elu tuleb ise huvitavaks elada“

uulusin Maanteeameti esindajana aastatel K 2013–2015 Eesti Ehitusinseneride Liidu töö- komisjoni, kelle ülesanne oli kinnitada taotle- jatele volitatud insenerikutse. Meie erialad oli tsiviil- ehitus, vee, soojuse ja kanalisatsiooni ehitus ning teedeehituse inseneride kutse taotluste vastavuse kontrollimine ja kutsete väljastamine. Väga hariv ja vajalik, teedeinseneride kutsetasemete kohta oli võimalik nõuete täpsustamiseks esitada hulgaliselt ettepanekuid. Oli võimalus töötada Eesti esimese joonplaneeringu- ga, mille tulemusel kehtestati Pärnu maakonna kohta 2012. aastal Via Baltica teemaplaneering. Olin kaasa- tud sellesse töösse aastatel 2009–2012 Pärnu maa- valitsuse poolt, kes oli töö tellija. Ajaliselt veidi hiljem koostati ja valmis analoogne töö Harju ja Rapla maa- konna kohta. Maanteeameti tunnustuseks ja seeläbi ka minu juhi- tud kollektiivi tunnustuseks pean ma Via Baltica Pär- nu linna läbiva osa valmimise eest „Pärnu 2012. aasta tegu” omistamist ja mulle antud tiitli „Pärnu aasta mees 2012” tunnustuse saamist Pärnu linnalt. Korja- sime ju sõprade lätlaste pooleli jäänud töö Pärnu linna läbival Via Baltica lõigul lääne regiooni töötajatega üles, korraldasime uue hanke tööde lõpetamiseks ja andsime Ehitajate tee objekti ekspluatatsiooni 2012. aasta sügisel. Mitu aastat Pärnu liiklust häiri- nud tee oli lõpuks valmis, toimib väga hästi ka praegu. Olen aastaid olnud ka Pärnu linnavolikogu liige. 2009.–2017. juhtisin komisjoni esimehena planee- rimiskomisjoni tööd. Praegu juhin volikogu majandus- komisjoni. Põhitöö Maanteeametis andis hea ette- valmistuse majanduse, planeerimise, transpordi, ühistranspordi ja eelarve küsimustes. Üldiselt olen enda arvates olnud veidi aktiivsem inime- ne ja kaasa löönud ettevõtmistes ka väljaspool põhi- tööd. Näitena võib tuua minu kaasalöömist Lions liikumises alates 1995. aastast tänapäevani. Seda tööd on tähele pandud ja 2017. a autasustas Lions klubide Eesti piirkond D-120 mind Rukkilille II järgu medaliga. Võrratu kogemus inimestega suhtlemises ja ilmaelu toimimisest arusaamises. Olen pikka aega mänginud võrkpalli, Pärnu veterani- dega tulime 60+ vanuseklassis 2017. a Eesti meist- riks. Elu tuleb ise huvitavaks elada, teised seda sinu eest teha ei saa. Kindlasti on ühiskond mulle palju rohkem andnud, kui mina olen ühiskonnale saanud tagasi anda. Enn Raadik, teedeinsener

Poliitikutest otsustajatelt ootab Aadu Lassi elutööpreemia laureaat edaspidi rohkem riigimehelikkust ja vähem erakondadevahelist võimuvõitlust.

„Otsuseid tuleks julgelt ja kiiresti langetada. Ka teedeehituse sektor vajab sta- biilsust. Ei saa olla nii, et iga paari aasta järel tuleb võimule uus valitsus, kellel jälle eelmisest hoopis teistsugused ideed,” nendib ta. „See tähendab lõpp- kokkuvõttes seda, et Transpordiametis valminud tööd jäävad riiulile seisma. Sellepärast asjad ei edenegi. Meie kõigi jaoks on ju oluline, et saaksime vajaliku taristu välja ehitada.”

HEA TEADA:

Enn Raadik lõpetas 1975. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegune Tallinna Tehnikaülikool) ehitusteaduskonna autoteede erialal ja talle omistati teedeinseneri kvalifikatsioon. Instituudi lõpetamise järel asus Raadik tööle Pärnu Teede Remon- di ja Ehituse Valitsusse, hiljem Teede Remondi ja Ehituse Valitsus- se nr 1, mille põhitegevus seondus teede ja sildade ehituse ning materjalide (asfaltbetoon, betoon, raudbetoondetailid jne) tootmi- sega. Raadiku juhtimisel arendati Jänesseljal välja ajakohane teedeehitusliku raudbetoontoodete valmistamise polügoon. Näi- tena tasub märkida, et Kanama viadukti raudbetoondetailid on valmistatud TREV-1 raudbetoonpolügoonil. 1990. aastal asus Raadik tööle tootmiskoondisesse Eesti Maan- teed, kus tegeles riigi teedepoliitika kavandamise ja rakendami- sega. 1991. aastal hakkas Raadik juhtima Pärnu teedevalitsust. Seejärel töötas ta mitmel ametipositsioonil Maanteeametis kuni 2015. aas- tani.

TEEJUHT / NR 9