Teejuht kevad 2024

MAA

5 küsimust

Enn Raadikule

1. Miks langes elukutsevalik just teedemehe ametile? õpetasin Pärnu I Keskkooli (praegune Ühisgümnaa- L sium) 1970. aastal, samal aastal alustasin õppimist Tallinna Polütehnilises Instituudis autoteede erialal. Otsest teadlikku valiku põhjust ei oskagi tuua, kuid kindel tahtmine oli TPI ja ehitusteaduskond ning nii ma autoteede eriala õppima hakkasin. Tagantjärele on ju hea tark olla, kuid kordagi pole seda valikut kahetsenud. Kahtlemata on minu huvitavamad ja parimad 40 aastat (1975–2015) olnud töö Maanteeametis.

4. Millega tegelesite Linnade ja Valdade Liidus?

Linnade ja Valdade Liidus olin tegev aastatel 2018 kuni 2021. Olin transpordi ja teede töörühma liige. Põhiküsimused on selle valdkonna (maa, liikuvus, teed) tegevuste koordineerimine koha- like omavalitsuste (KOV) ja riigi vahel, uue seadusloome koos- kõlastamine, teede olemi korrastamine KOVide ja riigi vahel, eelarve küsimuste lahendamine, ettepanekute ja põhjenduste koostamine ja kaitsmine Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumis (MKM). Olen saanud erialaseid teadmisi läbi- rääkimisel MKMiga päris tulemuslikult kasutada, näiteks teede olemi korrastamisel KOVide ja riigi vahel, teede üleandmiste põhimõtted, teede üleandmisega kaasnev rahastus, aga ka teede kuuluvuse küsimused – mis on riigitee ja mis kohalik tee jne. 2021. aastal toimunud XVI linnade ja valdade päevadel olin üks kõnejuhtidest teemal „Maa, liikuvus ja teed”.

2. Iseloomustage palun aega Balti Maanteeliidus.

Balti Maanteeliidu liikmeks kaasati mind sel ajal, kui olin tööl Põhja Regionaalses Maanteeametis, alates aastast 2006. Olin seal kuni 2015. aasta lõpuni, mil minu tööleping Maan- teeametis otsa sai. Esindasin hooldevaldkonna küsimusi ja probleeme, hiljem ka liiklusohutuse küsimusi ning kruusa- teedele katete ehitamise probleeme, tehnoloogiaid jne. Aastatel 2010–2015 oli minu vastutada nn Interregi projek- tide korraldamine ja planeerimine. Need olid piiriülesed teede remondi objektid, mille rahastus tuli 80% Euroopa Liidust ning projektide vedaja ja juhtriik oli Eesti. Mõned objektid olid näi- teks Karksi-Nuia–Lilli–Seda–Valmiera–Rujiena, Mõniste– Ape, Kilingi-Nõmme–Jäärja–Madzaladza. See teema oli kõi- kidel meie maanteeliidu koosolekutel arutusel.

5. Mida tõi kaasa koostöö Soome teedeehitajatega?

Soomlastega koostöö sai mul alguse Pärnu linna ja Vaasa linna koostööst, mis olid nn sõpruslinnad. Maanteeameti raames tekkisid Soome ja Eesti teedevalitsuste vahel sõprusteede- valitsused. 1990. aastate lõpul olin maanteeametite kontaktisik. Igal juhul oli Pärnu Teedevalitsus esimene, kes sai Vaasa Tie- piirist kasutatud teehöövli ja see oli ikka nii tähtis sündmus, et seda kajastati lausa Soome ajakirjanduses. Asjakohane luovu- tustodistus teehöövli Lokomo AH-132 vastuvõtmise kohta 21. mail 1991 kannab minu ja Vaasa Tiepiiri juhataja allkirju. Peale seda oli ots lahti tehtud ja eriti tehnika vahetus sai kõikide sõprusteedevalitsuste vahel hoo sisse. Koostöö laienes ka töö- tajate väljaõppele, alguses mehhanisaatorid, hiljem ka inse- nerid. Soomlastega koostöö oli sel ajal meile hädavajalik, meile soodne ja see kestis ju üle kümne aasta. Millenniumi alguseks olime nii kosunud, et oli võimalus endal hakata hankima uusi masinaid ja seadmeid.

3. Olete panustanud ka Tallinna Tehnikakõrgkooli tegemistesse.

Tallinna Tehnikakõrgkooli diplomitööde kaitsmise komisjoni esimehe ametis olen kaasa löönud alates 2014. aastast kuni tänapäevani. See on olnud minule huvitav ja ilmsesti väike panus teedeinseneri kutse propageerimisel, inseneride kas- vatamisel ja järjepidevusel.

TEEJUHT / NR 9