tele minnes koht vabaks. Sellest juba piisaski – pisiku kätte saanuna jäi tennis tahaplaanile ning kurlingus hakkasid tulema üha paremad tulemused. 2023. aastal saavutas Marie kurlingu segapaaride MMil viienda koha, sama aasta oktoobris nopitud segapaaride MK etapivõit tõstis Marie koos meeskonnakaaslase Harri Lillega maailma edetabeli liidriks, praegu paiknevad nad kolmandal kohal. Lisaks sellele on Mariel ette näidata ka 2022. ja 2023. hooaegade segapaaride Grand Slami võit Kanadas ning 2023. aasta oktoobris naiste Euroopa meistrivõist- lustel saavutatud kuues koht. Kuid alustame hoopis lennundusega. Ma olen tihti mõelnud, et mis juhtuks, kui kõik reisijad jätaksid lennates oma telefoni lennurežiimi panemata? See on väga vahva küsimus, ja kuigi ma oma töös selle murega kok- ku ei puutu ning nõue tuleb lennufirmadelt, on põhimõte segajate vähendamises. Iga nutiseade üritab pidevalt ühenduda kõikvõima- like võrkude eri sagedustega. Paljud veel töös olevad lennukid ja nende süsteemid ehitati enne, kui saabusid praegused võimekad nutiseadmed. Ruttu ilmneski, et nende tekitatav elektromagnetväli mõjutab näiteks osa lennukites erinevate monitoride tööd. Aga milline seadmete kombinatsioon? See vajas tõsist katsetamist. Nüüdseks on läbi katsetatud praktiliselt kõik kasutusel olevate lennukite süsteemide ning olemasolevate seadmete kombinatsioo- nid ja jõutud olukorda, kus lennuki pardal saab pakkuda oma inter- netti. Tihtipeale võid isegi näha, et lennusaatjad ja piloodid kasu- tavad samuti nutiseadmeid, mitte ei kanna kaasas pakse paber- katalooge. Võid kindel olla, et nende kasutatavaid seadmeid on läbi ja lõhki testitud, et nad endast segajaid ei kujutaks. Ja kuigi praegu võib öelda, et suurem osa kasutatavaid seadmeid ei mõjuta suuremat osa lennukeid, ei ole „suurem osa“ lennukites turvalisuse tagamiseks piisavalt täpne väärtus. Kuigi nii traagiline see tõenäoliselt ka ei ole, et jätad oma e-lugeri sisse ja kukud alla, kuid võid õigete olude kokku langemisel pilootide tööd segada küll. Eestist rääkides meeldib meile mõelda, et erinevate insener- tehniliste lahenduste poolest ning infotehnoloogia vald- kondades oleme maailmas esirinnas. Kas see on nii ka lennunduses? Lennundus on ääretult suur ja mitmeosaline sektor, seega tervik- pildile ma hinnangut anda ei saa. Lennuliiklust puudutavate sead- mete kohta saan aga öelda, et me proovime olla uuenduslikud ja nutikatele lahendustele orienteeritud. Selle suurepäraseks näiteks on irdtorn, mille me partneritega koostöös pea nullist arendasime, välja töötasime ja sertifitseerisime. Lisaks oleme võtnud kasutusele mitmeid süsteeme, mida Euroopas kasutavad vähesed. Arvestades, et eriti lennunduses on tehnoloogiaettevõtted üldjuhul palju pikema ajaloo ja suurema kogemustepagasiga uute või eri- lahenduste nullist ehitamisega, on märkimisväärne, et oleme ird- torni mastaabiga projekti ette võtnud ja sellega lõpusirgel. Marie liitus irdtorni projektiga 2022. aasta kevadel ning töötab irdtornide tehnikaosakonnas süsteemi peakasutajana – see tähendab
Mis puudutab üldist lennu- liikluse juhtimise optimeeri- mist ja ohutumaks muutmist, siis ideid on meil tohutult.
Foto: erakogu
97
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook