süsteemi hooldamist, käitamist ja kõigi sellega seotud muredega tegelemist. Tootjaga suhtlemine ning arendustegevuse planeerimi- ne käib pidevalt. Irdtornidest lähemalt rääkides on tegu lennuväljast kaugel asuva lennujuhtimistorniga. Vajalik tehnika nagu kaamerad, mikrofonid, raadiod jne asuvad lennuväljal, kuid nendelt saadav info jookseb mujale – meie projekti puhul Tallinna Lennuliiklusteeninduse ASi irdtorni keskusesse. Niiviisi saab lennuinformaator pakkuda Tallin- nast sama teenust, mida muidu saaks näiteks Tartu lennuvälja lennujuhtimistornist. Mis edasi? Pikemas plaanis soovime kõigi väiksema lennuliiklusega lennu- väljade lennujuhtimise tuua Tallinna ning unistame ka multitorni loomisest. See tähendab sisuliselt sama, mida irdtorn, aga ühe operaatori tööpositsioonile jookseks sisse kahe lennuvälja info. Sellise lahenduse abil saaks optimeerida lennuinfot või lennu- juhtimisteenust pakkuvate operaatorite arvu, kes saaksid oma tee- nust pakkuda mitmel lennuväljal. Alates 2023. aasta aprillist ongi Tartu lennuinfo teenust pakutud Lennuliiklusteeninduse ASi irdtorni keskusest Tallinnas ning praegu on üle võtmisel Kuressaare lennujaama teenus. Toodet ja teenust edasi arendades on irdtornide tehnoloogiat võimalik ka Eestist välja- poole müüa. Mis puudutab üldist lennuliikluse juhtimise optimeerimist ja ohu- tumaks muutmist, siis ideid on meil tohutult. Millal me aga nende realiseerimiseni jõuame, sõltub muude projektide arengust – prae- gu paistab, et lähiaastatel keskendume me käimasolevatele töö- dele. Räägime vahelduseks kurlingust, mille tõttu Sind rohkem teatakse. Kas Eesti on maailma mastaabis n-ö kurlinguriik? Eestit on kogu maailmaga võrrelda keeruline, kuna meie jaoks on kurling pigem noor spordiala – Eesti Curlingu Liit registreeriti 2002. aastal, samas kui näiteks Šotimaal tehti kurlinguga algust juba 16. sajandil. Kui aga naaberriikidega võrrelda, oleme üpris samal tasemel. Eestis on kurlingu harrastajaid umbes 100, kes käivad nii trennides kui ka liigamängudel. Üha rohkem inimesi tutvuvad kurlinguga tänu firma- või kooliüritustele ja sünnipäevadele – ja nende inimeste hulk aina kasvab ning see on väga tervitatav trend. Harrastajaid võiks loomulikult alati rohkem olla, kuid tegelikult jääks näiteks topeltkoguse püsiharrastajate jaoks meie ainus kurlinguhall juba liiga kitsaks. Neid olusid arvesse võttes on väga vinge, et tulemuste poolest on Eesti maailma tasemel arvestatav kurlinguriik. Me oleme end vii- maste aastatega üha rohkem kaardile mänginud oludes, kus kõik püüavad leida mis iganes väikest eelist, et teistest paremad olla. Maailma tipp on ühtlaselt tugev.
Kas kurling on täielikult tunnetuse mäng või saab sellele rakendada ka teaduspõhist ja insenertehnilist lähenemist? Kurlingut kutsutakse taktikalise poole pärast maleks jääl – vaja on loogikat ja väga head mälu. Insenertehnilisi põhimõtteid otseselt kasutada ei saa, küll aga on sarnaselt igale teiselegi spordialale olemas oma teaduspõhine lähenemine. Kurling on äärmiselt tehniline mäng, kus me oma viskeid iga nädal analüüsime – iga väike kõrvalekalle võib põhjustada suure eksimuse visketulemuses. Lisaks visketehnika analüüsile on meil näiteks nn targad harjad, millega saame mõõta harjamise efektiivsust, kasutades harja liigu- tamise sagedust ja peale surutavat jõudu. Samuti tegeleme and- mete kogumisega ning analüüsime enda ja vastaste taktikat ja eri mängusituatsioone. Oma teadus on seotud ka jääga – jää on pide- vas muutumises, sõltudes õhutemperatuurist, õhuniiskusest, jää ettevalmistamise töötlemisviisist ja ka meie kasutatavatest kividest, mis eri jäähallides võivad olla erinevad. Turniirile minnes on palju asju, millega kohaneda. Kehtib rusika- reegel, et mida rohkem erinevates jäähallides mängid, seda rohkem õpid olusid hindama ja nendega kiiremini kohanema. Kuidas näeb välja kurlingu võistlushooaeg? Võistlushooaeg algab üldjuhul augustis ning lõpeb mais. Juunis ja juulis oleme tavaliselt hõivatud ainult üldfüüsiliste treeningutega ning anname endile jäält puhkust. Võistluste hulk varieerub, kuid keskmiselt on aastas iga kuu kohta kaks võistlust. Kuna turniire, mille seast valida, on palju, siis meie jaoks saab tavaliselt määravaks turniiri asukoht ning teiste osalevate tiimide tase. Pigem püüame leida võistlusi, kus osalevad maailma tipud, ja eelistame Euroopa turniire. Hooaja krooniks on segapaaride maailmameistrivõistlused aprilli lõpus, kõik eelnevad on maailmakarika etapid. Muu aeg kulub nii üldfüüsilistele kui ka jää peal treeningutele, füsio- teraapiale ja spordipsühholoogiga koos töötamisele. Maksimaal- sete tulemuste saavutamiseks on vaja tähelepanu pöörata kõigile ettevalmistavatele elementidele, mida on rohkelt. Kas Eestis on kurlingu harrastamiseks head tingimused? Kuidas kurlingut populariseerida? Eestis on kurlingu mängimiseks väga head tingimused – meil on suurepärane treeningjää moodsas Tondiraba jäähallis. Olemasole- vast kolmest rajast piisab, et katta meie treening- ja turniirivajadused ja nurisemiseks mingit põhjust pole. Kui aga tahame, et meie posit- sioon maailmas säiliks ja paraneks, on juurdekasv ülioluline ja see tähendab loomulikult nii kurlingu populariseerimist kui sportimis- võimaluste juurde tekitamist. Ma arvan, et meie sportlaste head tulemused aitavad kindlasti tead- likkuse tõstmisele kaasa. Oma roll on ka koolidel, et lapsi ja noori trennidesse meelitada. Avatud uste päevad ja Curling Tallinn Aka- deemia on meil ka juba käimasolevad projektid, mis kindlasti aitavad uutel inimestel selle spordiala võlu avastada.
99
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook