MAA
Muuseumi sihtasutuseks esti Maanteemuuseum elab juba poolest suvest sihtasutu- E seks muutumise ootuses. Võib ju küsida, et milleks seda veel vaja on, kuna elu on ju hea – riigiasutuse osakonnaks olemine vabastab enamikest muredest, sest eelarve on kindlustatud ning suuri ootamatusi ei tohiks ees olla. Tegelikult just selles asi ongi. Nimelt teeb mugavus laisaks ega motiveeri. Suurem vastutus oma tegevuse eest paneb fantaasia tööle. Maanteemuuseum on niivõrd tugev, et on aeg lahkuda suure ema- laeva rüpest ning minna ise merelaineid püüdma. Loomulikult on tegemist riskiga, kuid olen veendunud meie meeskonna tugevuses ning motiveerituses võtta tulevik enda kätte. Muuseum peab ise vastutama oma finantsvõimekuse eest ja otsima lisatuluallikaid, et investeerida muuseumi arendusse. Samas peab meeles pidama, et muuseum ei ole olemuslikult kunagi täiesti võimeline oma kulusid katma, kuna paljud tegevused ja nende eesmärgid pole tulusad. Seega loodame teatavas ulatuses edaspidigi riigi toele. Ei maksa karta, et muuseumi sihtasutuseks muutumine kaotab sideme Transpordiametiga. Kindlasti mitte, pigem vastupidi – meil tekib palju lisavõimalusi suuremaks koostööks Transpordiameti osakondadega, sest suudame tuua juurde raha, et korraldada erine- vaid kampaaniaid. Lisaks on sihtasutusena plaanis moodustada Eesti Transpordimuuseum, mis tähendab, et meil avaneb võimalus edaspidi laiendada oma tegevust ka teistele transpordiliikidele ja -teemadele. Kirevad suvesündmused Teame ju kõik, et viimasel paaril aastal on olnud ühtaegu nii üli- kuumad ilmad kui ka inimeste liikumise mõttes keerulised suved. Tänavune suvi oli üle pika aja selline, mis ei seadnud ette ühtegi piirangut – saime vabalt liikuda tõendeid esitamata ja maske kand- mata. Möödunud suve iseloomustab seegi, et riigipiirid olid lahti ja maailmas sai üsnagi vabalt liikuda. Seda oli näha kujukalt ka inimes- te käitumises – paljud kaasmaalased kippusid taas piiri taha maid avastama. Kõik see mõjutas ka elu ja liikumisi Eesti Maanteemuuseumis. Muuseumi jaoks on suvi kõrghooaeg, sest oleme Eesti muuseumi- maastikul haruldased oma 11hektarilise pindala poolest ning väga suur osa meie ekspositsioonist asub välialadel. Sellest johtuvalt on ka meie muuseumi suvetegevused peamiselt õues ja seda ilm ka
soosis. Nii sai hooaeg alguse muuseumiööga, millele järgnes süda- suvine muuseumi sünnipäeva pidamine ning kulmineerus vana- vanemate päevaga. Sünnipäevaprogramm oli tavapäraselt tihe ja meeleolukas – otsiti aardeid, imetleti vanu autosid, mille olid eksponeerimiseks kohale sõidutanud kohalikud vanaautoklubid Levatek ja vanatehnika klubi Vänt Võrust. Muuseumi õuel peatus ka vana hea kollane Ikaruse buss, mis kunagi meie linnu ja asulaid teenindas. Õhtu lõpetas Põlva elektrikitarriga puhkpilliorkester Karmid Torud Peeter Änilase eest- vedamisel, kus solistideks Helena Virt ja Kosmikutest tuntud Meelis Hainsoo. Sel aastal ei puudunud ka teatrietendused. Kahel korral väisas muu- seumi Viljandi lasteteater Reky ning augustikuu viimase nädala- vahetuse juhatas sisse Merle Palmiste vabakava etendusega „Ala(s)ti Palmiste“. Muuseum käis ka ise väljas oma tegevusi tutvustamas. Näiteks vii- biti oma teerull Teeduga Rally Estonia kiiruskatsetel ja osaleti Seto kuningriigipäeva sõjaväeparaadil. Rally Estonia tiimiga loodi sel aas- tal ka esmane kontakt, et seda koostööd edaspidi veelgi enam aren- dada. Paljud rallihuvilised põikasid kiiruskatsete vahel muuseumist läbi ja nautisid meie atmosfääri ning said kruusateede osas hulga targemaks. Tänavu sai rallisündmusi jälgida meie Sillatoas suurelt teleriekraanilt. Vanavanemate päev oli samuti meeleolukas. Algatuseks traditsioo- niline vanaautode paraad, millele järgnes arvamusfestivali stiilis arutelupaneel liiklemise olevikust, minevikust ja tulevikust. Osalesid Janar Taal Transpordiametist, Indrek Koemets Politsei- ja Piirivalve- ametist, Alan Vaht AS Alexelast ja Andres Seene Eesti Maantee- muuseumist. Elavat keskustelu ohjas moderaatorina uus kommu- nikatsiooni- ja turundusjuht Indrek Sarapuu. Palju elevust tekitas ka päris eheda vesinikuauto Toyota Mirai kohalolu muuseumimurul. Programmi võttis kokku Kait Tamra südamlik soolokontsert, kus lõpulooks laulupidudelgi kõlanud „Oma saar“. Esimest korda sõitis mööda ajaloolist Postiteed Karilatsi vabaõhumuuseumi ja meie muuseumi vahel Peetrikese rong. Teadustöö ja näitused Sel aastal avas muuseum hooaja juba kevadel. 7. aprillil toimus maanteemuuseumis konverents „Mitmeilmeline ühistransport: ühistranspordist museaali ja tuleviku liikuvusmudelina“. Maantee- muuseum tähistas konverentsiga sajandi möödumist kestvate bussiliinide toimima hakkamisest Eestis. Konverentsil esinesid transpordiuurijad ja spetsialistid Transpordiametist ja Eesti ülikooli- dest. Kogu üritus kanti veebis üle ja on internetis järelvaadatav. Konverentsi jälgisid kohapeal või veebi vahendusel erialaspetsia- listid nii Transpordiametist, maakondlikest ühistranspordikeskus- test kui ka akadeemilistest ringkondadest. Üritusel tutvustati ka muuseumi uut toimetiste numbrit, mis kandis konverentsiga sama pealkirja. Muuseum avas hooaja 1. mail. Avaüritusel said külastajad näha endist infokioskit uuel kujul – näitusepinnana. Inspireerituna eelmi- sel aastal koostöös Transpordiametiga sündinud Lõmala–Kauga- toma päranditee projektist valmis avahooaja alguseks näitus „Roo- pad ja tolm: kruusateede pärand ja tänapäev“. Kaasa aitasid ka teede ettevõtete (nt TREV-2) spetsialistid. Ekspositsioon räägib meie täna- päeval kaduma hakkavate kruusateede ajaloost ja tutvustab kruusa
Maanteemuuseum on niivõrd tugev, et on aeg lahkuda suure emalaeva rüpest ning minna ise merelaineid püüdma.
106
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook