Kogude alal käib tavatöö: välieksponaatide survepesu, korrosiooni- kahjustuste likvideerimine ja kaitsevahaga konserveerimine; restaureeri- misel on teerull, vastu on võetud rida uusi fotosid ja põhiosas lõpetatud fotokogu teaduslik kirjeldamine ning toimub Põlva TREV Varbuse tee- meistripiirkonna arhiivi süstematiseerimine. Muuseumi kogudest sai fotokogu esimeses etapis kirjeldatud. Peedist pesumasin Muuseum on sel aastal valmistanud ette ka näitusi, mis annavad põhjust siia ikka ja jälle tagasi tulla. Järgmise kõrghooaja ootuses valmib aasta lõpuks uus teemasinate väliekspositsioon ja audiogiid ning ligipääseta- vamaks kohendatud välialade sissepääsuala. Pooleteise aasta pärast saab meil näha Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi kuu- luvat kolme muuseumi ühisnäitust „Peedist pesumasin“. Näitus räägib leiutamisest, leidlikkusest ja taaskasutusest nõukogude ajal ning uurib, kas kitsastest oludest tingitud nutikusest saaks ka tänapäeval eeskuju võtta. Selleks, et põnevad omatehtud masinad ning liikuma saamise ja remondilood 2024. aastaks muuseumisse jõuaks, alustasime sel aastal mälestuste kogumise kampaaniaga nii digitaalsetes kanalites ( ) kui ka erinevatel suveüritustel rändnäituse- www.peedistpesumasin.ee ga väljas käies. Muuseumi külastanud grupid ja töö koolilastega Mai ja juuni esimene pool oli peamiselt kooli- ja lasteaiagruppide päralt. Suurem oli huvi giidituuride ja liiklusprogrammide vastu. Populaarseim neist tutvustas kergliikurit. Ka meie keskkonnateemaline programm „Ini- mene, liiklus, keskkond“ on üks enim tellitavaid. Viimase puhul vajab kind- lasti märkimist seegi, et Eesti Keskkonnahariduse Ühing on omistanud programmile muraka märgi.
Peetrikese rong sõitis vanavanemate päeval esimest korda mööda ajaloolist Postiteed.
Tegemist on omalaadse kvaliteedimärgiga, mis näitab, et programm on hästi läbi mõeldud ja õpilaste jaoks ette valmistatud.
Kevade olulisim ja põhjalikumat ettevalmistust vajanud koolidele suuna- tud sündmus oli 10.–13. maini toimunud laste liiklusnädal. Tegemist on muuseumi traditsioonilise üritusega, mille vastu on alati suur huvi ja osale- jaid palju ning erinevaist paigust. Seekord osalesid lapsed Pühajärvest Räpinani ja Õrust Viimsini; emakeelteks eesti, vene ja ukraina. Kõiki neid eelpool mainitud keeli kuuleme muuseumis üsna sageli, sekka ohtralt läti, leedu ja inglise keelt, aga kõrvu on jäänud ka portugali- ja prant- suskeelne kõne. Kooliaasta lõppedes noorte vool muuseumisse ei lõppenud. Tulid huvi-, noorte- ning lastelaagrid, Revalia poistekoor ning Läti noorte folkloori- rühm, ukraina laste keele- ja Valga roma noorte integratsioonilaager. Pärast jaanipäeva tuli muuseumisse rohkem vanemaid inimesi. Tulid mit- med eakate seltsid ja klubid, paljud kokkutulekut pidavad grupid alustasid oma kokkusaamisi just meie muuseumist ehk siis kõik teed toovad maan- teemuuseumisse ja viivad siit ka edasi, nende hulgas Soome mootor- ratturid ja Eesti Ameerika Auto klubi.
ja killustikku kui olulist kohalikku maavara, mida kasutatakse teede- ehitusel. Ka päranditee pärand leiab siin tutvustamist.
Juuni lõpust kuni septembrini sai muuseumis tutvuda rändnäitusega „Rabbits & Rails – Jänesed ja rööpad: ühistransport kui avalik ruum Euroopa linnades: narratiivid, kogemused ja vastuolud“, mis tutvustab Euroopa linnade ühistranspordi praktikaid. Projekt koondas aastatel 2019–2022 humanitaar- ja sotsiaalteadlasi ning kunstnikke üle Euroo- pa, kes uurisid, kas ja kuivõrd on ühistransport avalik ruum.
Järjest enam turismibüroosid on hakanud oma marsruute koostama nii, et sinna sisse jääb ka Eesti Maanteemuuseum.
Muuseum on populaarne laste sünnipäevade pidamise koht ja alati soovi- takse, et pidulistele ka liiklusohutusest räägitaks ning tegevusi korralda- taks.
Eesti Maanteemuuseum oli kaasatud projekti assotsieerunud partne- rina. Näitus liigub septembris edasi Itaaliasse ja Saksamaale.
Muuseum on juba alustanud uue suvise kõrghooaja programmi koosta- misega. Asume rege rautama!
109
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook