ÕHK
Lapsena mul oli jube häbi, kui augustikuus muudkui küsiti, et kas ootad juba kooli ka ja mina päriselt ootasin. Nüüd vist julgen juba tunnistada, et mulle meeldis koolis käia. Kui mitu tundi tuleb lennata simulaatoril enne kui lubatakse esimest korda päris lennuki juhisesse? Milline oli Teie esimene lennumasin? Kui päris lennuki all mõelda Cessna 172, mis oli esimene lennuk, millega me akadeemias lendama hakkasime, siis enne seda simu- laatoriõpet ei ole.
Mitut tüüpi lennukeid olete Teie õppinud juhtima? Olen läbinud nelja lennuki tüübiõppe: Fokker 50, Embraer 170, CL65 (CRJ 900/700) ja ATR 72/42- 600 ja sealt difference kursus¹ ATR 500-le. Tüübiõpe koosneb teoreetilisest osast ja simulaatoriõppest ning liinitreeningust. Selleks, et pädevust hoida ja iga päev lennata, tuleb piloodil iga kuue kuu tagant sooritada OPC ( operator proficiency check ) ja kord aastas LPC ( licence proficiency check ). Samuti on kord aastas Line Check , mille käigus istub instruktor liinilennu ajal kokpiti kolmandal istmel ja jälgib tähelepanelikult, et täidetud oleksid kõik firma protseduurid. Teooriaõppeid tuleb korra- ta eri ajavahemike tagant. Millal Teid lubati vasakule ehk kapteniistmele ja mis lennukitüübi juhisesse siis istusite? Lendama hakkasin ma aastal 2010, aga vasakule istmele liikusin aastal 2017. Siis vahetasin ka lennukitüüpi ja tegin korraga nii ATRi tüübikoolituse kui ka upgrade kursuse. Esimene töökoht oli airBaltic Veel mõni aasta tagasi räägiti lugu, kuidas lätlased (airBaltic) seisavad ukse juures valmis kui uued „juntsud” akadeemiasse avaaktusele lähevad ja roobitsevad nad kõik endale. Nüüdseks on neil oma lennukool, moodsad Airbusid, noor kollektiiv, Teie aga töötate pisikeses NyxAiris. Ka minu esimene töökoht oli airBaltic. Ma isegi ei läinud akadeemia lõpuaktusele, sest istusin juba Riias klassiruumis conversion kursusel². Toona ei olnud nende lennukipark veel eriti moodne ja ma
Esimene tüüp oli mul Fokker 50. Tüübikoolituse miinimum on ühek- sa simulaatori sessiooni. Üks sessioon kestab neli tundi.
Kas tuli ette olukordi, kus oleksite tahtnud kõigele käega lüüa või vastupidi, oleksite tahtnud midagi hoopis rohkemat akadee- miast? Või käis peast läbi mõte, et läheks hoopis hävitaja peale, seal on adrenaliini ju rohkem? Akadeemia läks küll pigem ladusalt. Tore aeg, nagu kõrgkooli aeg ikka. Ma ei olnud sõjaväelisest karjäärist huvitatud. Tsiviillennundus tundus parem valik. Ehkki lennuki tunneme ära sellest, et sel on kaks tiiba ja see püsib õhus, on iga mudel isemoodi ja erinev. Pole nii nagu autoga, et siin on käigukang, siin rool, sõida. Läbida tuleb tüübiõpe ja lennata kindel arv lennutunde enne kui lubatakse näiteks CRJ juhisesse.
¹ Erinevuste kursus variatsioonide vahel. ATR-600 ja 500 on erinevad variatsioonid, aga sama tüüp. ² Meeskonna koolitamine konkreetse lennuettevõtte reeglitega kohanemiseks.
Fotod: Eik Erik Sikk
120
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook