hakkasin lendama Fokker 50ga. Kui airBaltic poolteist aastat hiljem oma Fokkerid lõplikult maa peale jättis, siis mind koondati.
Esimesed lennud tegin tookordse Fokker 50 peapiloodi Tomas Salavkaga. Mäletan, et oli hilisõhtune lend Riiast kuskile Soome väikelinna. Lendasime lennukiga, millel polnud FMSi³, vaid GPS, mida mina polnud varem kunagi näinud. Meil oli muidugi ka väga lühike turn around ⁴ ja mina GPSiga midagi teha ei osanud. Salavka ütles, et tal pole aega mulle näidata, mis sellega teha, seadistab selle ise, et ma tehku loadsheet i ⁵ . Seda ma siis püüdlikult tegingi, aga kuna oli kiire ja olukord minu jaoks täiesti uus, siis muidugi lipsas sinna väike arvutusviga sisse. Ilme, mis ajasurve all stressis kapteni näole ilmus, kui ta selle avastas, oli kirjeldamatu. Nüüd, aastaid hiljem saan aru küll, kui raske on koos töötada otse koolist tulnud pilootidega. Lühikestel liinilendudel on kokpitis tavaliselt kaks pilooti. Kas töötate koos kindla paarilisega või vahetuvad tiimid nagu vajadus ja võimalus on? Kindlat kokku määratud meeskonda ei ole. Meeskonnad vahetuvad, protseduurid on nii kindlaks määratud, et iga kapten saab iga ohvit- seriga lennata. Ühe telefonikõnega lapse kõrvalt NyxAiri Tuleme uuesti tagasi sellesse päeva, kui otsustasite, et valite töötamiseks väikese (ja pea tundmatu) Eesti lennufirma NyxAir. Miks just see ettevõte? NyxAiri sattusin nii, et olin oma kolmanda lapsega kodune, kui ühel päeval helises telefon ja anti teada, et NyxAir hakkab lendama ATRiga Kuressaarde. Kas ma olen huvitatud?
Lapsena mul oli jube häbi, kui augustikuus muudkui küsiti, et kas ootad juba kooli ka ja mina päriselt ootasin. Nüüd vist julgen juba tunnistada, et mulle meeldis koolis käia.
Kuna koroonapandeemia ajal lõpetas mu eelmine tööandja kõik lennud oma Tallinna baasist, siis mul polnud erilist väljavaadet pisikese beebi kõrvalt nende jaoks lendama minna. NyxAiri pakkumine ja Kuressaare graafik sobis hästi ja nüüd olen juba peaaegu kaks aastat NyxAiris lennanud. Milline näeb välja Teie „tavaline” tööpäev – jutumärgid panen sellepärast, et lenduritöös ei ole kõrvaltvaataja jaoks mitte midagi tavalist? Praegu lendan ATR 42-500ga. Põhiline liin on Tallinn–Kuressaare.
ATR 42-500 on 48-kohaline mugav ja turvaline turbo- propellerlennuk, millel sõiduraadiust kuni 1500 kilomeetrit ja tippkiirus 556 km/h. Reisijateruum on avar, olemas on WC ja toitlustuse võimalus. ATR on üks levinu- maid lühiliinide lennukeid Euroopas. ³ FMS ( Flight Management System ). Kasutatakse navi- geerimiseks ja ka muuks. Mõte on selles, et FMSi on enamasti lihtne ja intuitiivne asju sises- tada, aga vana kooli GPS-vastu- võtja käsitlemist tuleb õppida. ⁴ Pööring – aeg, mis kulub siht- lennuväljal uute reisijatega teele asumiseni. Plaaneritud lühike
aeg on umbes 25 minutit. ⁵ Massi ja tasakaalupunkti arvutuste leht.
121
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook