Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe rõhutab, et tegu on aasta ringi töötava lennujaamaga: „Pärnu lennujaamast toimuvad tegelikult lennud peaaegu aasta läbi – oktoobrist aprillini lennati Pärnu–Ruhnu liinil ning sel suvel oli alates maist kuni augusti keskpaigani avatud lennuühendus Helsingi ja Stockholmiga.“ „Pärnu näol on tegemist pigem suvise sihtkohtaga ning seetõttu ei näe me praegu, et sealt võiks aasta ringi olla tagatud rahvus- vaheline lennuühendus. Samas on lennujaam aasta ringi avatud ning seda kasutavad muuhulgas ka hobi- ja eralendurid,“ lisab ta. Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar sedastab, et Tallinna lennujaamaga soovitakse edasiseks täpsemaid plaane teha: „Kahest rahvusvahelisest regulaarliinist läks paremini Pärnu–Helsingi omal, mis võeti hästi vastu nii kohalike kui ka soomlaste seas. Praegu ootame Tallinna lennujaamalt analüü- se, seejärel on plaanitud suurem kohtumine ning ühine tule- muste ja tulevikuvisioonide arutamine.“ Lennujaama vanem-lennuinformaator Laur Lumpre, kes meid Helsingist saabuvat lendu pildistama lubab, on selgelt rahulolev: „Lennuväli on ikka täiesti teist nägu – varasema ebatasase betoonraja asemel on ühtlane asfalt. Samuti on uuenenud ja täienenud lennuvälja hooldustehnika ning rajatud selle hoiusta- miseks vajaminev tänapäevane hoone. Üle seitsme aasta on Pärnu lennuväljal taas tuledesüsteem ning muidugi GPS-põhi- sed instrumentaal-lähenemisprotseduurid.“ Just tulede üle on pärnakad uhked: esimesena Eestis võeti kasutusele süsteem, mida piloot saab väljaspool lennujaama lahtiolekuaegu ise kasutada. Pimedas või halva nähtavuse kor- ral saab piloot valgustuse ise sisse lülitada. Väiksus on eelis, eriti kärbeste vaatenurgast Pärnu lennujaam on esmapilgul hooajaline nähtus, „tipptund“ tähendab heal juhul paari lendu. Millised näevad välja teie kõige töörohkemad tunnid? Pärnu lennujaamas sellist klassikalist „tipptundi“ ei mäletagi. On küll olnud hetki, kus on õhuruumis korraga rohkem lennukeid, aga selliseid päevi on vähe. Suviste hooajaliste regulaarreiside teenindamine vajas, tõsi küll, palju ressurssi. Sel suvel teenindasime Pärnus ju lausa kaht rahusvahelist liini, pakkudes lennuühendust nii Helsingi kui ka Stockholmiga. Lennuki maandumise eel ja maapealse teenindamise ajal oli sinna kaasatud kogu tol päeval tööl olnud personal, mille tõttu paaril juhul pidi mõni tankida sooviv eralennuk pisut ootama. Mida te teete siis, kui lennukid ei lenda? Talvel? Hilissügisel? Mida peab korras hoidma ja milliseid töid igal juhul tegema? Oktoobrist aprillini lendab meil vaat et rohkemgi lennukeid kui suvel. Neli korda nädalas toimuvad lennud Pärnu–Ruhnu liinil. Seda lendu käitleb lennuettevõtja ise, meie ülesandeks on hoida lennuväli puhas ja toimiv. Igal juhul peab olema lennuliiklusala lumest ja jääst puhas või vähemalt selline, et oleks võimalik ohutu õhkutõus ja maandu- mine. Talvine liiklusala hooldus on meie laiuskraadil paras
Just tulede üle on pärnakad uhked: esimesena Eestis võeti kasutusele süsteem, mida piloot saab väljaspool lennujaama lahtiolekuaegu ise kasutada. Pimedal või halva nähtavusega ajal saab piloot enda jaoks valgustuse sisse lülitada.
Vanem-lennujuht Laur Lumpre võib päevaga rahule jääda: kõik kulges plaanipäraselt.
Foto: Mia Tohver
127
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook