ÕHK
see iga päev täidab? Pärnu lennujaamas töötab praegu kaheksa inimest. Rekonstrueeri- mise ajal oli meid viis, lisandus kolm veel. Töötajad on üsna univer- saalsed – hooldemeeskond täidab ka päästeteenistuse ning pagasi- ja perrooniteenindaja ülesandeid. Sideteenistuse inimesed lisaks oma põhiülesannetele samuti. Lisaks tööle tormis olen mina näiteks lennundusjulgestuse eest vastutav, samuti haldan suurt osa juhtimissüsteemi dokumentat- sioonist – käsiraamatud, protseduurid, korrad jm. Lennundus on põnev ja väljakutseterohke valdkond, rekonstrueerimisejärgne värbamine tõi meile hulga sooviavaldusi. Pärnu pole varulennuväljade nimekirjas, aga see ei tähenda, et lennujaama töötajad võiksid jalad seinale visata, kui oma töö on tehtud. Milline on teie valmisolek eriolukordadeks? Suuremate lennufirmade varulennuväljade nimekirjas me jah ei ole. See sõltub suuresti meie võimekusest – lennuraja pikkus ja laius, pakutav pääste- ja tuletõrjeteenuse kategooria, kasutusesolevad navigatsioonivahendid jm. Lisaks lühike tööaeg – töötame kahek- sast poole viieni. Ent kui tegemist on vältimatu hädamaandumisega, siis loomulikult toob piloot oma õhusõiduki mistahes lähimale sobivale lennuväljale. Pärnu lennuvälja päästevõimekus on tagatud regulaarlendude ajal. Muudele lendudele osutame päästeteenindust ettetellimisel. See tähendab seda, et kui päästeteenindust ei ole tellitud, toimetab meeskond mujal – niidab haljasala, remondib tehnikat, talvel lükkab lund jne. Sellisel ajal ohuolukorra tekkimisel sõltub palju sellest, kus meeskond viibib. Aga kui on väljakutse, siis loomulikult – kiiremas korras tuleb kogu- neda päästeauto juurde, riietuda ja sõita sündmuskohale. Lennu- jaamas on tööaegadel aasta ringi kohapeal nõutav arv vastava pädevusega töötajaid, kes sündmusele reageerivad. Kas lõppenud suvehooajal tuli ette kriitilisi olukordi, millele täie tõsidusega reageerida? Mis juhtus ja millised olid lahendused? Kriitilisim olukord oli suvehooaja alguses, kus lennujaama tabas selline tehniline rike, mille tõttu tuli meil lennuliiklusteenindusüksus sulgeda. Selle teenuseta ei olnud võimalik lennufirmal lennata.
väljakutse, kus ühel päeval on sula, järgmisel külmetab. Ühel päeval töötame tublisti, teeme kõik puhtaks, aga ajal, kui oleme kodus, võib ilmataat kõik pea peale keerata ja hommikul hakkab kõik otsast peale. Miks on Pärnu hooajaline lennujaam, kelle initsiatiivil võiks selle tegevust laiendada? Pärnu lennujaam on peamiselt teenindanud Pärnu–Ruhnu ja Pärnu–Kihnu lendusid. Need on olnud hooajalised ja Ruhnu liin on praeguseni hooajaline oktoobrist aprillini. Suvi on era- ja tellimus- lendude päralt. Aga see jäi ka järjest tagasihoidlikumaks lennuvälja halva seisukorra ning puuduvate tulede ja navigatsiooniprotseduu- ride tõttu. Pärnu lennuvälja rekonstrueerimise initsiaatorid on Pärnu linna turismiettevõtjad, kelle eestvedamisel ja riigi finantseerimisel selline suur projekt ellu viidi. Klient hindab järjest enam aega ning mida kiiremini sihtkohta jõuad, seda rohkem jääb aega kohapealseteks tegevusteks. Kuna ka Pärnu linn ise on hooajaline, kuurort oma kuulsa ranna ja spaadega, golfiväljakute ja muu taolisega, siis ka lennujaama hooajalisus on suuresti sellest tingitud. Ükski lennufirma ei pane ehku peale lennuliini käiku, selleks peab olema nõudlus. Kuna Pärnu lennujaam asub kahe suurema lennuvälja (Riia ja Tallinna) vahel, siis püsivaid regulaarseid ühendusi suuremate lennujaamadega tõenäoliselt ei avata. Aga never say never ! Reisija jaoks on Pärnu lennujaam vaikne armas kohake, kiirusta- mist ja tunglemist ei ole. Turvanõuded on siiski kõigis jaamades ühesugused, ja ma julgen arvata, et väiksus on siin isegi kasuks: kärbes ka ei pääse kontrollimata teie väravatest läbi. Julgestusnõuded tulenevad Euroopa Komisjoni rakendusmääru- sest (EL)2015/1998 ja on kohaldatavad kõigis liikmesriikides. Seega jah – suures plaanis on need Tallinnal ja Pärnul ühesugused. Erinevus ilmneb nende kohaldamisel – kui Tallinnas on pidev reisi- jate voog ja turvakontrolli liin on pidevalt aktiivne, siis Pärnus ja ka teistes regionaalsetes lennujaamades avatakse turvakontrolli liinid alles vahetult enne konkreetse lennu teenindamist ja suletakse, kui lend on lahkunud. Võtan väidet kärbse kohta komplimendina julgestusteenuse osuta- jale! Meeskonna ühtne tegutsemine on turvalisuse alustala, olen kindel, et meeskond on ühtne nii Pärnus kui ka Tallinnas. Lennujaa- ma kompaktsus on kindlasti ka väikeseks eeliseks. Näen nõmmekana võimalust, et ma valin Tallinna asemel Soome või Rootsi lendamiseks hoopiski Pärnu lennujaama, ikka sel põhjusel, et seal on rahulik ja kodune ning ka ajaliselt ei ole olulist vahet, sest näiteks Tallinnas tuleb „igaks juhuks“ ja arusaama- tuste ennetamiseks olla mitu tundi varem kohal. Kui mõistlik tundub mõttekäik alustada lendu Tallinna (või ka Riia) asemel hoopis Pärnust? Reisija valib lennu peamiselt hinna ja lennuaegade sobivuse järgi. Pärnu (ja ka teiste piirkondlike jaamade) kasuks räägivad lühikesed järjekorrad ja vähene reisijate hulk, vähem sagimist, väiksem termi- nal – vähem jalutamist. Väike meeskond, aga suured teod Kui suur on Pärnu lennujaama töötajaskond? Milliseid ülesandeid
Kiiresti organiseeriti buss, mis viis lendu oodanud reisijad Tallinna ja toimetati seal maandunud reisijad sama bussiga Pärnusse.
Töö rikke lahendamiseks algas kohe, kui selle avastasime, kuid me ei olnud suutelised seda likvideerima nii kiiresti kui oleks vaja olnud, aga järgmiseks lennuks olime jälle valmis.
Tehnika veab paratamatult aeg-ajalt alt, aga et see just sel regulaar- lennu päeval pidi juhtuma…
Kõrvaltvaatajale tundub, et sellised juhtumid on vajalikud, et meeskonda n-ö vormis hoida. Saite ju kenasti hakkama! Päris kindlasti tuleb ette ka selliseid kriise, mida on osatud ette näha. Kas saate mõne näite tuua? Tüüpiliseks olukorraks võib pidada talvisel hooajal ilmastiku tõttu lendude hilinemisi, edasilükkumisi ja/või tagasipöördumisi. Peame olema sellisteks olukordadeks valmis.
128
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook