Erialaselt olen oma lae peaaegu saavutanud – olen Pärnus lennu- infoteenistuse vanem, lisaks haldan kogu regionaalsete lennujaa- made lennuliiklusteenistuse käsiraamatut, olen väljaõppejuhendaja ja instruktor. Jagan oma teadmisi vajadusel ka teiste lennujaamade ja ettevõtetega, nii et kuna mu töö ei ole üksluine, siis ei ole tekkinud ka rusuvat rutiini, millest välja tahaks rabeleda. Kui lühidalt kokku võtta, miks on Pärnu lennujaam parim võimalik töökoht, siis… …kui see tekitab sinus hea tunde. Sellise tunde, et sa tahad siia uues- ti tulla. Siis see ongi parim. Pärnu lennujaamal tundub arengupotentsiaali olevat küllaga. Kui annan vabad käed unistamiseks, mida Te tulevikus oma töökohas veel sooviksite näha, ehk ka ise ellu viia? Kuna unistada võib tasuta, siis Pärnu lennuvälja tühjana seisvat pea sadat hektarit võiks kuidagi kasu teenima panna. Laiendada perroone ja pakutavaid teenuseid, olla kodulennujaamaks mõnele koolitusorganisatsioonile jne.
Enne lennuki pardale astumist nälga tunda ei jõua Heaoluühiskonnas oleme harjunud, et lennule eelneval ajal saab suuremates jaamades natuke poodides ringi vaadata ja süüa- juua. Pärnus ma söögikohta ei näinudki, ja ilmselt ei tuleks mul reisijana meeldegi pirukat otsida, kuna lennule mineku toimingud sujuvad kiiresti. Mis juhtub aga siis, kui lend hilineb ja reisijatel tuleb tunde jaamas oodata? Selle suve rahvusvaheliste reisidega õnneks pole niisugust viivitust ette tulnud, mis tinginuks reisijatele söögi-joogi pakkumise. Pärnu lennujaam on aga selleks valmis. Ainus selline olukord oligi see, millest enne rääkisin: lennujaama tehnilise rikke tõttu ei saanud lennuk Pärnusse lennata ja otsustati maanduda Tallinnas. Pärnu linn organiseeris kiiresti reisijate transpordi Pärnu lennujaamast Tallinna lennujaama ja vastupidi. Eks see mõnda reisijat loomulikult pahandas, arusaadav, kuid toitlustusteenuse pakkumiseks on Pärnu lennujaama läbivate reisijate arv liiga väike. Kui, siis võiks olla snäkiautomaat, aga pigem on Pärnu lennujaamas nii ooteaeg kui ka lennule kuluv aeg nii lühikesed, et otsest vajadust enne lendu keha kinnitada ei ole. Puhas joogivesi on terminalis tagatud kogu aeg. Pärnu tundub nii oma, et mitmetunnise ooteaja puhul võiks kaaluda isegi linna peale minemist – olen isegi Kopenhaagenis jalutades edasilükatud lendu oodanud. Kui hea see mõte tundub? Jah, inimesel on võimalik väljuda n-ö turvaalalt, käia söömas, asju ajamas. Pärnu lennujaam on aga linnast piisavalt kaugel ning sel juhul peab reisija olema kindel, et ta õigeks ajaks tagasi jõuab. Kui reisijal on isiklik sõiduvahend, saab parimal juhul kolmveerand tunniga söömas käia, aga takso tellimisega linna ja tagasi venib aeg paratamatult pikemaks. Uuesti turvavärava läbimine ei pruugi tingimata olla kiirem – kõik vahepeal kinniselt alalt lahkunud reisijad läbivad julgestuskontrolli ühtsetel alustel ning reisijal ei ole lubatud linna sööma minnes oma isiklikke asju kinnisele alale jätta. Pärnu lennujaama juurde mahuks ka eriline hotell Laur, te olete lõpetanud Eesti Lennuakadeemia lennuliiklus- teeninduse eriala juhina ja kui avanes võimalus tulla Pärnusse, õppisite ümber lennuinformaatoriks. Pildistamise ajal ütlesite korduvalt, et olete töökohaga väga rahul. Miks? Koormus on ju vaatamata näilisele vaikelule suur. Tööaeg on nominaalaeg ehk 40 tundi nädalas. Tuleb tunnistada, et rekonstrueerimisperiood on olnud kõige stressirohkem, sel ajal ma väga kella ei vaadanud. Nüüd aga olen rahul. Te ei ole karjääriredelil ronija, aga Pärnu lennujaamas on see redel üldse vist isepidi – teid on vähe ja kõik peavad olema mitmel alal meistrid. Kui oma füüsist hoiate sporti tehes vormis, siis kuidas vaim värske püsib? Karjääriredelil ronimist pole tõesti, aga õigusi, samas ka kohustusi ja vastutust on nende aastatega juurde tulnud omajagu. Füüsilist vormi hoian talvehooajal võrkpalli mängides, suvel meeldib sõita rattaga. Hea füüsiline vorm hoiab ka vaimu värskena. Täiend- koolitusi jagub ka – iga valdkond, milles ma tegev olen, on kindlalt reguleeritud ja kindla perioodi jooksul vastavaid täiendkoolitusi me kõik ka saame.
Reisija valib lennu peamiselt hinna ja lennuaegade sobivuse järgi. Pärnu (ja ka teiste piirkondlike jaamade) kasuks räägivad lühikesed järjekorrad ja vähene reisijate hulk, vähem sagimist, väiksem terminal – vähem jalutamist.
Üks asi, mis võib-olla ei ole niivõrd unistus, aga mis on silme ees alates välispraktikast Stockholmis Arlanda lennuväljal, tuua siia, hotelle täis Pärnusse veel üks, täiesti eriilmeline peatuskoht – Jumbo Stay Hotel – vanasse B747 lennukisse rajatud hotell. Kui vaadata Pärnu lennujaama laiemas kontekstis, kui kõva häälega võiks see näiteks kümne aasta pärast Euroopa lennun- duses kaasa rääkida? Tuleviku ennustamises ma eriti hea ei ole. Kümme aastat on üsna pikk aeg. Ma usun, et kui vajadust, tahtmist ja pealehakkamist jätkub, tuleb püüda hoida seda, mis meil praegu on ja vähehaaval edasi arendada. Ning kui vaja, siis olen selle arendamise juures ise ka osaline.
129
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook