vamisüritusel oli umbes 70 inimest, kellest enamus olid A kohalikud. Pidulikul avamisüritusel said sõna Transpordi- ameti tolleaegne peadirektor Kaido Padar, Ruhnu valla- vanem Andre Nõu ning Scandec Ehituse juhatuse liige Aivo Raud. Ruhnu muuseumi juht Ruth Keskpaik rääkis Ruhnu tuletorni ajaloost ja kõlasid ka Aldo Järve muusikalised vahepalad. Eesti kõige lõunapoolsem tuletorn asub Saare maakonnas Ruhnu saarel. Raudtorni kõrgus jalamist on 40 meetrit ja tule kõrgus mere- pinnast 65 meetrit. Esimene tuletorn Ruhnu saarel oli puidust, praegune metallist tuletorn hangiti aga Prantsusmaalt Le Havre'ist ning monteeriti kokku 1877. aastal. On väidetud, et torni projekteeris Gustave Eiffel enne Eiffeli torni loomist Pariisi, kuid kindlad andmed selle kohta puuduvad. 145aastase tuletorni renoveerimine läks maksma ligi 700 000 eurot ning tööd teostas Scandec Ehitus OÜ. Ruhnu tuletornis rekonst- rueeriti vundament; puhastati, remonditi ja värviti metallist sise- ja välispinnad (seinad, laed, keerdtrepp, platvormid, piirded ja laterna- ruum); rekonstrueeriti aknaplokid, laternaruumi kuppel ning elektri- paigaldis. Rekonstrueerimistööde käigus säilitati tuletorni ülemises osas kuulide tabamusel deformeerunud sein.
„Torni uuenduskuur on väga hästi õnnestunud. Võib-olla ilmestab seda eelkõige see, et osale inimestest ei tundu, et torn oleks värvitud, kuna värvitoon on eelmisega võrreldes samasugune ja tööd on tehtud maitsekalt,” kommenteeris uuendustöid Ruhnu valla- vanem Andre Nõu. Ruhnu tuletorn on kultuurimälestisena riikliku kaitse all ja kuulub ka IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) poolt välja valitud 100 tuletorni arhitektuuri- mälestise nimekirja.
Ruhnu vallavanem Andre Nõu tuletorni pidulikul avamispeol.
PÄRAST
ENNE
Ruhnu tuletorn enne renoveerimis- töid.
Värskelt renoveeritud Ruhnu tuletorn.
25
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook