Foto: Pavement Solutions LLC
etapp, kui vesi on teekatte pinnalt kõrvale juhitud. Kui jätkata katuse kujundiga, siis peab teekonstruktsioonil olema ka hea vihmaveesüsteem ning drenaaž, mis vee katusest, seintest ja vundamendist eemale juhib. Teekonstruktsiooni juures on seepärast asjakohased korrektselt läbi mõeldud kraavid ja truubid. Meie kliimaga piirkondades on teeäärsed kraavid vajalikud. Temperatuurigradiendi mõjutamiseks on tänapäeval võimalus kasutada tehismaterjale (vahtplast ja -klaas, kergkruus), millega saab tekitada teekonstruktsiooni sisse tõhusa soojustuskihi ning seeläbi vähendada märkimisväärselt maksimaalset külmumissügavust (joonis 5). Kuna sellised materjalid on üldjuhul kallid, kasutatakse neid enim olemasolevatel teelõikudel, mis on osutunud külmakerkeliseks ning kus geomeetria- piirangud ei võimalda hiljem vertikaalplaneeringu muutmist. Selline lahendus võib osutuda asjakoha- seks näiteks kindla gabariidiga tunnelites või viaduk- tide portaalide juures. Pinnase omadusi saab muuta, kui asendada külma- kerkeline materjal kuni nõutava külmumissügavuseni külmakerkeohutu materjaliga. Selleks kaevatakse sobimatu pinnas tee alt välja ja tekkinud kaevand täidetakse uuesti külmakerkeohutu materjaliga. Seda meetodit rakendatakse tavapraktikas üsna tihti, kuid selle tulemusena jääb üle ehituseks sobimatut pinnast, millele tuleb leida kas uus kasutusotstarve või utilisee- rimisvõimalus (tekib jääde). Teine võimalus on segada külmakerkeline materjal läbi külmakerkeohutu materjaliga. See meetod eeldab eel- uuringuid ja vajalikku tehnikat, kuid võimaldab sobi- matu pinnase sobivaks muuta ilma jäätmetekketa. Kolmandaks saaks külmakerkelist pinnast stabilisee- rida hüdrauliliste sideainetega (tsemendid, tuhad jne), mis seovad mölli- ja saviosiseid ning neutraliseerivad nende negatiivse mõju. Ka sellisel juhul on oluline asja- kohase tehnika olemasolu, kuid sobimatu pinnase utili- seerimist ei ole vaja. Neljandat ja üldjuhul üht odavamatest lahendustest saab kasutada siis, kui tee vertikaalplaneering võimal- dab tee tõstmist, mistõttu külmakerkelise pinnase asendamine ei ole vajalik. Sellisel juhul suurendatakse külmakerkeohututest materjalidest kihtide paksust arvutusliku külmumissügavuse ulatuses, tekitades külmakerkeohtliku materjali kohale külmakaitsekihi. Selle meetodi korral jääb ära olemasoleva pinnase väljakaeve või stabiliseerimine, kuid tekib vajadus suuremas mahus juurdeveetava pinnase järele. Asfaltkattega teekonstruktsioonis on niiskuse- sisaldus paremini kontrolli all. Samas võib isegi väga väikese niiskusesisaldusega pinnases tekkida olukord, kus temperatuuri langedes hakkab vesi kapillaartõusu toimel altpoolt ülespoole liikuma, tekitades lõppkokkuvõttes ikkagi külmakerke.
Pressitud vahtpolüstüreenist soojustusplaadid teekonstruktsiooni all USA armeerajatise alal Fort McCoys Wisconsinis Allikas: Ameerika Ühendriikide sõjaväe insenerkorpuse külma kliimaga piirkondade teadus- ja arenduslabor.
Sealjuures oli eriti huvipakkuv uuringus tehtud tähelepanek, et lumekihi all olev pinnas sel talvel peaaegu ei külmunudki.
Nii Vaimeli arutluskäik kui ka Teede Tehnokeskuse uuring viitavad, et Eestis peaks katendite projekteerimisel arvestama mõnevõrra suurema külmumis- sügavusega, kui seda tehakse praegu. Külmakerke ennetamine Kuna külmakerkeohu täielik kõrvaldamine on kallis, keskendutakse pigem selle vähendamisele või ühtlase külmakerke saavutamisele. Viimase all peetakse silmas pikema lõigu kerkimist ühtse tervikuna, mistõttu ei teki ebatasasust, mis mõjutaks teekasutaja sõidumugavust või -ohutust. Nagu eespool öeldud, on külmakerkel kolm põhjust: pinnasekihi niiskus, temperatuur ja olemus. Teekonstruktsiooni niiskusesisalduse vähendamine ja selle juhtimine konstruktsioonist välja on peamine, millega teedeinsenerid tege- levad. Enne sai räägitud kõvakatte positiivsest mõjust teekonstruktsiooni niis- kusesisalduse kontrollimiseks – vettpidav kiht toimib kui katus, mis ei lase liig- sel veel teekonstruktsiooni imbuda. Kuid eraldi tähelepanu vajab ka edasine
67
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook