Kruus, liiv, killustik – need loodusvarad on meid aastasadu ümbritsenud ja leidnud kasutust (teede)ehituses. Maanteemuuseumi teadur Andres Seene heidab pilgu nii kruusateede porisesse minevikku, tolmuvabamasse olevikku kui ka siledamasse tulevikku. mmustest aegadest on inimesed oma elukoha lähe- A dal paiknevatest leiukohtadest võetud kruusa laotanud oma liikumisradadele küll labida, küll kopa- ga, silunud roopaid hobulibistite ja höövlitega. Kruusateid, mis olid suviti tolmused ja sügiseti-kevaditi porised, auguli- sed ja roopas, on aga tänu üldise jõukuse ja heaolu suurene- misele järjest vähem ning need on asendatud asfaldi ja teiste tolmuvabade katetega. Tänapäeva nõudlikku autoliiklejat kruusatee enam ei rahulda, kuid liiv, kruus ja killustik jäävad nii teekehandite kui ka katete ehituses kriitilise tähtsusega maapõuevaradeks. - Kullast kallim kruus Eestis on liiva- ja kruusamaardlad enamjaolt kujunenud ku- nagiste liustikujõgede setenditest. Geoloogid peavad liivaks
purdsetendit, mille osakeste terasuurus on kuni kaks millimeetrit, ja kruusaks purdsetendit terasuurusega üle kahe millimeetri. Kruusa on nimetatud ka tse- menteerumata purdsetendiks, mis sisaldab vähemalt 35% üle viiemillimeet- rise läbimõõduga osakesi ning kuni 20% savi- ja tolmuosakesi läbimõõduga alla 0,05 mm. Liiva- ja kruusavarud paiknevad Eesti territooriumil küllaltki ühtlaselt. Liiva- maardlates leidub sageli kruusa ja vastupidi. Liiva on siiski umbes viis korda rohkem kui kruusa, mistõttu on kruus tunduvalt väärtuslikum loodusvara. Seniste prognooside järgi vajatakse Eestis ehitusmaavarasid aastas 6–8 mil- jonit kuupmeetrit. Sellest 50–60% kulub riigimaanteede ehituse, remondi ja hoolduse tarbeks ning 20% kohalike teede jaoks. Ülejäänud 25–30% läheb ehitusmaterjalide tööstusele, et valmistada betooni ja ehitussegusid. Tuleviku vajadused ja võimalused Eesti suuremad taristuehituse tellijad on OÜ Rail Baltic Estonia, Transpordi- amet, AS Eesti Raudtee, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Riigi- metsa Majandamise Keskus. Viimase kümne aasta jooksul on liiva ja kruusa tarbimine Eestis pidevalt suu- renenud ja probleeme on uute karjääride avamisega. Nõudluse kasv tuleneb vajadusest ehitada aastaks 2030 välja Rail Baltic ja neljarajalised
Fotod: Transpordiamet
Põlvamaal sai Ristiku–Hino riigimaantee 2019. aastal uue kattekihi.
Kähri–Mustajõe maantee remont Põlvamaal 2021. aastal.
Teepinnase tihendustööd Viluste–Lindora maanteel Põlvamaal.
69
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook