MAA
Fotod: Eesti Maanteemuuseum
Franz Krulli masinatehases valmistatud kivipurustaja katsetamine 1930. aastatel.
Kruusapurustusagregaadi katsetamine 1958. aastal Tallinna Teedevalitsuses.
Kruusakoguse määramine „sirkliga“ 1950. aastatel.
Sügisese kruusatee seisundi näide Läänemaalt 1930. aastast.
mise viise. Liiv ja kruus on pudedad settematerjalid, mistõttu on lihtsaim neid sõeluda. Vähemal määral kasutatakse materjali läbi- pesemist, et eemaldada tolmu. Jämeda fraktsiooniga algmaterjal purustatakse, aga selline töötlemine annab tulemuse juhul, kui materjal sisaldab kõiki vajaliku suuruse või tihedusega osakesi. Kuna 1930. aastate algul nappis Eestis mitmel pool looduslikku kruusa ja kruusaveod olid autode vähesuse tõttu raskendatud, haka- ti valmistama kruuskillustikku ehk kunstkruusa. Kuni 25millimeet- rise läbimõõduga killustikule lisati peenliiva ja tulemuseks saadi sobiva koostisega materjal. Killustikku valmistati algul käsitsi ja see oli väga raske füüsiline töö. Seetõttu hakati tellima kodumaiselt Franz Krulli masinaehitustehaselt kivipurustajaid, mis töötasid sise- põlemismootori jõul. Kordaseatud kruusateed Sajandeid on inimesed pidanud kohalikke teid igal kevadel ja sügisel hooldama, et neid oleks võimalik nii jalgsi kui ka hobuveokitega läbi- da. Pehmeid ja soiseid kohti täideti näiteks tee kõrval kasvanud puude ja hagudega, aga peamiseks täitematerjaliks kujunes siiski
põhimaanteed. Harjumaal on puudus lubjakivist ja liivast-kruusast. Rapla- ja Pärnumaal on vaja nii liiva-kruusa kui ka killustiku, et saada valmis Rail Balticu kiirraudtee ja neljarajaline Via Baltica maantee. Järva, Jõgeva ja Tartu maakonnas on liiv, kruus ja killustik tarvilikud Tallinna–Tartu 2 + 2 maantee ehituseks. Muret tekitab ka varude kvaliteet, mis võib eri maardlates ja isegi ühe maardla piires suuresti erineda. Eestis on kõrgema klassi teede ja linnatänavate ehituseks sobilik hinnanguliselt 10–20% liiva-kruusa ja 20–30% lubjakivi üldvarust (killustikuna). Kulukas alternatiiv on 2 + 2 teede ehituseks vajaliku lubjakivikillustiku asendamine Põhja- maadest imporditava graniitkillustikuga. Pärnumaa ehitusobjekti- dele on võimalik tuua liiva Lätist. Ent liiva ja killustiku massvedu teis- test riikidest tõstab ehituse hinda, koormab keskkonda (lisanduv CO , tolm, müra), vähendab liiklusohutust ning lõhub teid. Lihtsaid ₂ lahendusi ei ole. Kunstkruus Et looduses ei leidu kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa kuigi sageli, kasutatakse karjäärides mitmesuguseid materjali rikasta-
70
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook