MAA
Foto: Eesti Maanteemuuseum
Tüüpiline kruusatee Saaremaal Angla ja Koikla vahel möödunud sajandi 1970. aastate lõpul. Taustal Angla tuulikud.
98,1% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% HARJU HIIU IDA-VIRU JÕGEVA 72,0% 85,8% 65,8% 1,9% 28,0% 14,2% 34,2% KATTEGA JA KATTETA RIIGITEEDE OSAKAAL MAAKONNITI 2021. AASTAL
Sajandeid on inimesed pidanud kohalikke teid igal kevadel ja sügisel hooldama, et neid oleks võimalik nii jalgsi kui ka hobu- veokitega läbida. Pehmeid ja soiseid kohti täideti näiteks tee kõrval kasvanud puude ja hagudega.
JÄRVA LÄÄNE LÄÄNE-VIRU
73,4%
26,6%
90,9%
9,1%
99,4%
0,6%
PÕLVA PÄRNU RAPLA SAARE TARTU VALGA VILJANDI VÕRU
63,3%
36,7%
70,0%
30,0%
71,8%
28,2%
85,0%
15,0%
75,7%
24,3%
55,8%
44,2%
67,6%
32,4%
57,6%
42,4%
Kattega teed Kruusateed
Kas kruusatee kaob kaduvikku? Arvutuste kohaselt on teedel, kus ööpäevane liikluskoormus on üle 100 auto, majanduslikult otstarbekam ehitada tolmuvaba kate kui remontida seda kruusateena. Kruusatee rekonstrueerimisel kattega teeks võetakse arvesse tolmu mõju, liiklussagedust, raskeliikluse osakaalu, bussiliine ja tee läheduses paiknevate teekasutajate huve. Tolmuvabade katete ehitamise põhieesmärk ongi parandada maa- piirkondades liikumisvõimalusi ja elukeskkonda.
2021. aasta seisuga oli riigiteedest 4035 km ulatuses kruusateid, mis moodustab riigimaanteede kogupikkusest (16 662 km) 24%. Enim riigi kruusateid asub Lõuna-Eestis (Võru-, Valga-, Põlva- ja Vil- jandimaal). Eestis on aastaks 2030 võetud eesmärk ehitada tolmu- vaba kate kõigile riigiteedele, kus liikluskoormus on üle 50 auto öö- päevas. Järjest enam ehitavad mustkatteid oma halduses olevatele teedele ka kohalikud omavalitsused. Siiski on kruusateede likvi- deerimine edenenud visalt ning käimasolev maailmapoliitika ja -majanduse areng võib nende eluiga veelgi pikendada.
74
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook