MAA
TABEL 1. KERGRÖÖBASTRANSPORDI ARENDAMINE
NEGATIIVSED KÜLJED
POSITIIVSED KÜLJED
- taristu ehitus on kallis
- loob kiire ühenduse Tallinna linnaosade ja eeslinnade vahel
- projekteerimis- ja planeerimismaht on suur ja ajakulukas
- võimaldab keskkonnasäästlikku (CO ₂ -neutraalset) liikumisviisi
- ruumivajadust rahuldatakse muude transpordiviiside arvelt
- vähendab linnaosade segregeerumist
- taristu ja veerem vajavad pidevat hooldust
- vähendab tõenäoliselt autostumist
- loob atraktiivse linnapildi
Uute kergrööbasliinide rajamine Tallinnas on praegu neli trammiliini, mille kogupikkus on 34 km, bussiliine on aga 73 kogupikkusega 867 km. Viimastel aastatel on trammiliini pikendatud vaid ühe kilomeetri võrra. See näitab, et Tallinn on pigem bussilinn ja alternatiive pole siiani arendatud. Kergrööbastranspordi vallas on siiski tehtud mitu plaani. Näiteks juba 1980ndatel kavandati praeguse Laagna tee keskele sõitma kiiret trammiliini, mis ühendaks Lasnamäe, Kesklinna ja Mustamäe linnaosa. Ka tänapäeval on peetud plaane uute kiirtrammiliinide rajamiseks, kuid midagi kindlat pole paika pandud. Viimastel aastatel on palju kõneainet saanud Vanasadama trammi - liin, mille eesmärk on ühendada omavahel Tallinna reisisadamat, Balti jaama, lennujaama ja tulevase Rail Balticu Ülemiste terminali. Praegu on kindlaks määratud trassi asukoht, 2022. aastal peaks al - gama liini projekteerimine ja plaan on see valmis ehitada 2023. aas - ta lõpuks. Sadama D-terminalist saab trammipeatusesse üle kavandatava silla. Vanasadama trammiliin aga ei keskendu Tallinna autostumise vähendamisele, vaid pakub mugavat lahendust välis - maalt laevaga tulevatele turistidele, kes soovivad edasi reisida kas Rail Balticuga või Tallinna lennujaama kaudu. Lähiriikidest paistab kergrööbastranspordi suuremahulise arendus - tööga silma Soome. Näiteks Tampere linn oli 2021. aastani bussi - põhine, kuid pikkade vahemaade tõttu oli bussiliikluse jõudlus ammendunud ja linlased liikusid autodega. 2017. aastal hakati ehi - tama ühte osa linna kergrööbastranspordivõrgustikust, millest tasub eeskuju võtta ka Tallinna linnal. Olles Eestile lähedal, on Soome ehitushinnad Eestiga võrreldavad ja sealne kliima on meie omaga samuti sarnane. Kui Tallinn on justkui kikilipsukujuline ² , siis Tamperes on ehitamiseks veel keerulisemad tingimused, sest linn paikneb kahe suure ja mitme väikese järve vahel. Pindalalt on Tampere Tallinnast ligikaudu neli korda suurem, rahvaarvult aga pea kaks korda väiksem (ligikaudu 240 000 inimest). Ometi on sealne linnavõim mõistnud, et inimesed on nõus autokasutust vähendama, kui neile pakutakse isikliku auto asemele konkurentsivõimelist alter - natiivi. Trammiliinid Tallinna ja naabervaldade vahel Kuigi linnasiseste trammiliinide arendamine on oluline, ei vähenda see pendelrändest tulenevat autostumist. Praegu on Tallinna kerg - rööbasliinid niivõrd linnakesksed, et enamikust naabervaldadest tuleb trammiga edasiliikumiseks jõuda kõigepealt Kesklinna linna - osasse, ent kui juba ollakse kesklinnas, ei peeta enam vajalikuks
trammi või muu ühissõiduki kasutamist. Naabervaldade rahvastiku arv aga kasvab ja sõiduautole alternatiivi pakkumata teeb seda ka autostumine. Selle pidurdamiseks peaksid kiirtrammiliinid nii ühendama Tallinna keskusi omavahel kui ka pealinna kogu ümbritseva maakonnaga, et tekiks mugav viis pendelrändeks. E eskujuks on suur trammivõrgus - tik näiteks Brüsselis, Leipzigis, Viinis ja Peterburis, samuti Tamperes, nagu eespool kirjeldatud. Tallinna linnal on arengukava järgi plaan tegeleda muu hulgas kerg - rööbastranspordisüsteemi arendamisega. Selle võimalikkuse hin - damiseks on tehtud mahukaid uuringuid, millesse on kaasatud ka Tallinna lähivallad. Plaanide järgi nähakse ette koguni nelja kiirliini, mis ühendavad Tallinna linna selle lähivaldade keskustega. Suurima rahvaarvuga on Tallinna ümbruses Viimsi ja Saue vald, mille elanike arv kasvab jõudsalt. Prognoosi järgi elab Viimsi vallas 2025. aastal ligikaudu 25 000 ja Saue vallas 26 000 inimest. Kõige väiksema elanike arvuga on Jõelähtme vald, kuid silmas tuleb pida - da, et Tallinna–Narva suunal sõidavad tööle ja koju ka Harjumaa pindalalt suurima – Kuusalu valla – elanikud, lisaks muude ida poole jäävate asulate elanikud. Lõputöö autor on lähivaldade rahvaarvu kasvu prognoose ja maan - teede liiklussagedust arvesse võttes välja pakkunud kaheksa lähival - dade ja Tallinna vahelist trammiliini: 1. Viimsi poolsaarelt kesklinna trammiringteeni; 2. Maardust kesklinna trammiringteeni; 3. Jürist kesklinna trammiringteeni; 4. Kangrust kesklinna trammiringteeni; 5. Männiku külast kesklinna trammiringteeni; 6. Laagrist kesklinna trammiringteeni; 7. Haabersti linnaosast (Harku) kesklinna trammiringteeni; 8. Rannamõisast kesklinna trammiringteeni. Ümber Tallinna kesklinna võiks luua ringikujulise trammiliini, mille abil ühendataks sirgete pikkade liinidega Tallinnast väljaspool ole - vad asulad. Võimalik ringteekoridor on mööda olemasolevat trassi Balti jaamast kuni Mere puiestee alguseni. Seal liituks rööbastee ka - vandatava Vanasadama liiniga kuni reisisadama D-terminalini. See - järel kulgeks see edasi mööda Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Luise, Tehnika ja Toompuiestee tänavat, jõudes tagasi Balti jaama. Kõigepealt tuleks panna paika asulatest tulevad pikad liinid, seejärel saab nende vahele hakata põimima väiksemaid liine, mis loovad ühenduse kesklinna ja teiste linnaosade vahel. Kiire liikumise põhi -
² Suurtelt maanteedelt liigub liiklus kesklinna Ülemiste järve ja Tallinna lahe vahelisest 2,4 km laiusest koridorist.
78
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook