TABEL 2 . VALGUSFOORID, MIS EELISTAVAD JALAKÄIJAT
NEGATIIVSED KÜLJED
POSITIIVSED KÜLJED
- jalakäijate väiksem ooteaeg
- ristmiku väike läbilaskevõime
- keskkonnasõbralikuma liikumisviisi soodustamine
- aeglane ühistransport
- võimalik autode hulga vähenemine pika ooteaja tõttu
- rahaliselt kulukas - (paikse) keskkonnasaaste suurenemine töötava mootoriga seisvate autode tõttu
- elukeskkonna parandamine
Valgusfoorid, mis eelistavad jalakäijat agu paljudes linnades, nii on ka Tallinnas valgusfoorisüs - N teeme rakendatud nii, et need tagaksid ristmikel suurima ja optimaalseima liiklusläbivuse. Fooriprogramme kasuta - takse olenevalt liiklustihedusest eri viisil: on olemas hommikuse ja õhtuse tipptunni, tipptunnivälise aja ning nädalavahetuse prog - ramm. Tipptunnil on fooritsükli pikkus (rohelisest rohelise tuleni) 90 sekundit, tipptunnivälisel ajal 72 sekundit. Jalakäijafooride tsüklid sõltuvad autofooride tsüklitest ja jalakäijate liikumiskiirusest, milleks on arvestatud 1,2–1,5 meetrit sekundis. Kiiruse alusel välja arvutatud rohelise tule kestusele lisandub uutel ristmikel sama pikk puhveraeg, et ka viimasel hetkel teed ületama hakanud jalakäija saaks ohutult üle tee. Kohtades, kus liiklussage - dus ei ole väga suur või tekkiv seisak ei mõjuta järgmiste ristmike tööd, on levinud ka nn tellitavad foorid, kus jalakäija nupuvajutusel muutub foorituli kas otsekohe roheliseks või süttib kiiremini. Jalakäijat eelistavad valgusfoorid annavad talle eesõiguse ristmikut ületada ja pikemalt peavad valgusfoori taga ootama autod. See säästab jalakäija aega ja väldib tema kärsitusest tekkivat soovi teed punase tulega ületada. Sarnast põhimõtet on rakendatud Viinis, kus ülekäiguraja kohal asuvad kaamerad suudavad vaid mõne sekun- diga analüüsida inimese liikumist ja arvestada tema soovi teed üle- tada. Lahenduse sobivus Tallinnas Selline lahendus ei sobi suure liiklustihedusega kohtadesse, kus see tekitaks suuremaid ummikuid ja vähendaks üldist liiklemiskiirust. Näiteks ei saaks seda kasutada Kristiine, Russalka ega Ülemiste ristmikul, ammugi mitte kesk- ega südalinnas, mis on Tallinna pea - mised liikumissihtkohad ning kus kiire auto- ja ühistranspordiühen - dus on väga vajalik. 2 017. aastal muudeti Tallinna kesklinnas Hobujaama ristmikul (Narva mnt, A. Laikmaa ja Hobujaama tänava ristmik) valgusfoori - tsüklid selliseks, et jalakäijatele põleb korraga kõikides suundades roheline tuli, mis annab võimaluse ristmikku ka diagonaalselt üle - tada. Selle muudatusega vähendati teadlikult sõidukite läbilaske - võimet, kuid see on ennast õigustanud, sest tegemist on ühe suuri - ma jalakäijate arvuga ristmikuga Tallinnas. Niisugune lahendus siiski enamiku Tallinna ristmike jaoks ei sobi, sest see eeldab väga suurt jalakäijate hulka ja lühikest ületus - vahemaad. Ka Kristiine keskuse juures asuval ristmikul on jala - käijaid arvukalt, kuid liikumissuundi on seal rohkem ja ristmikul puu - dub konkreetne kuju. D iagonaalne ületusvahemaa on samuti pikem. Hobujaamas on see ligikaudu 36 m, nii et kui arvestada jalakäija kiiruseks 1,3 meetrit sekundis, on rohelise tule põlemise aeg koos sama pika varuajaga 58 sekundit. Kristiine keskuse juures oleva rist -
miku pikim diagonaal on aga ligikaudu 80 meetrit, mis teeb rohelise tule kestuseks koos sama pika puhverajaga suisa 123 sekundit. Kiirusepiirang 30 km/h kesklinnas Praegu kehtib nii Tallinna Kesklinna kui ka muudes linnaosades üldine kiirusepiirang 50 km/h. Teistest erineb Kalamaja asum Põhja- Tallinnas, kus 2021. aastal hakati rakendama piirangut 30 km/h, välja arvatud Kalaranna teel, mis pakub kiiremat ümbersõitu Kala - maja asumist ja kus jäi kehtima 50kilomeetrine tunnikiirus. Kuna Kalamaja asumis on palju kitsaid tänavaid, jalakäijaid ja kerg - liiklejaid, oli väiksema kiiruse kehtestamine põhjendatud. Sama - moodi saaks muuta 30 km/h alaks muid Põhja-Tallinna piirkondi – näiteks Pelgulinna, Pelguranna ja Sitsi asumis on kitsad tänavad ja tegelik kiirus on seal praegugi üsna väike. Üldise kiirusepiirangu langetamise kohta on vastakaid arvamusi. Ühelt poolt loodetakse sellega vähendada õnnetuste arvu ja müra, teiselt aga kardetakse suurendada liiklusummikuid. Teistest Euroopa linnadest on 30 km/h piirangut rakendatud näiteks Mad - ridis, Helsingis, Pariisis ja Brüsselis. Brüsselis jõustus 30 km/h kiirusepiirang 1. jaanuaril 2021 ja see kehtib kogu linnas, välja arvatud suurematel peatänavatel, kus on piirang 50–70 km/h. Kiiremad peatänavad kulgevad peamiselt ümber südalinna. Selline kiirete ja aeglaste tänavate süsteem loob olukorra, kus autojuhid ei sõida ilma mõjuva põhjuseta 30 km/h alas asuvast linnasüdamest läbi, sest neil on tempokamaks liikumiseks mõistlik kasutada peatänavaid. Kiirusepiirangud kehtivad Brüsselis nii autodele kui ka kergliikle - jatele, isegi kui kergliiklustee on sõiduteest eraldatud. Ainsaks eran - diks on trammid ja alarmsõidul olevad operatiivsõidukid. Piirangu kehtestamisega on saavutatud häid tulemusi: kõikide liiklejate tur - valisus on kasvanud, liiklus on rahunenud, müratase alanenud ja fataalseid õnnetusi on vähem. Aeglasem sõit annab nii autojuhile
See paneb oletama, et Eesti inimene sõidab autoga vaid
olude sunnil, parema alternatiivi puudumise tõttu.
81
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook