MAA
TABEL 3 . KIIRUSEPIIRANG 30 KM/H KESKLINNAS
NEGATIIVSED KÜLJED
POSITIIVSED KÜLJED
- autode ja kergliiklejate ühtlasem kiirus
- aeglasem sõit
- ohutum nii autojuhtidele kui ka jalakäijatele
- ummikute tekkevõimalus
- sõidueelis on trammidel
- ebaühtlase kiiruse korral suurem heitkogus
- kiiresti elluviidav lahendus
- suurem vajadus kiire ühistranspordi järele
- väiksem liiklusmüra
- suurem kergliiklejate ja jalakäijate arv
TABEL 4 . LINNA SISENEMISE MAKS
NEGATIIVSED KÜLJED
POSITIIVSED KÜLJED
- kesklinna ettevõtete vastumeelsus ja nende võimalik väljakolimine kesklinna piirkonnast - kulukas maksu tasumise kontrollimine - parklatasude väiksem laekumine - kesklinnaga piirnevatel aladel olevate parkimiskohtade suurendamise vajadus - pendelrändajate ja kohalike elanike pahameel
- võimalik autostumise vähendamine
- alternatiivsete transpordivahendite kasutamise suurenemine - laekunud maksutulu võimalik investeerimine alternatiivsesse transporti
- kesklinna liikuvate ühissõidukite arvu suurendamise vajadus
kui ka jalakäijale, näiteks tänaval mängivale lapsele, rohkem aega ohu märkamiseks ning õnnetuse ärahoidmiseks.
on hõredam, võib lubada ka kiiremini sõita. Ajal, mil tänavatel liigub vähe inimesi, oleks võimalik ka kesklinna magistraaltänavatel muutteabega märke kasutades kehtestada suurema piirkiiruse. Muudele väiksematele tänavatele võiks jääda kiirusepiirang 30 km/h. Üldiselt aitab väiksem piirkiirus suurendada liiklusohutust ja kahan - dada müra, kuid autostumise vähendamiseks tuleb pakkuda muid alternatiive. Brüsseli näitel on autost loobumine võimalik, kui valikus on muu kiire liikumisvõimalus, nagu tramm või metroo. Teades, et Tallinnas on tähtsaim sihtkoht kesklinn, pole kindel, kas vaid piirkiiruse alandamine sunnib autokasutusest loobuma või sõide - takse siiski kohale autoga, võttes lihtsalt arvesse, et sõit võtab mõne minuti kauem. Linna sisenemise maks Londoni kesklinnas kehtib sissesõidumaks juba alates 2003. aas - tast. See rakendub peaaegu kõikidele autodele, mis kesklinna piir - konda sisenevad, üksnes elektri- ja hübriidautodele tehakse mõnin - gaid erandeid. Sissesõidumaks kehtib seitse päeva nädalas ja seda arvestatakse päevatasuna (tavaliselt 15 naela). Väljamineku suurus sõltub sõiduki istekohtade arvust, kasutusviisist, saastetasemest, omaniku elu - kohast j a muu st. Teenitud tulust on Londonis arendatud taristut nii jala-käijatele, autodele kui ka ühistranspordile. Paljud linlased on karmide maksude tõttu isiklikust autost loobunud . Võrdluses teiste Euroopa riikidega on isikliku auto omamine Eestis odav. Ainsana Euroopa Liidus puudub siin automaks, millega kogutakse autokasutajatelt maksutulu põhimõttel, et kui saastad, siis maksad. Ka kütuseaktsiis pole meil Euroopa Liidu keskmisest kuigi palju kõrgem. Kui Euroopa Liidu s oli see 2020. aasta jaanuari
CO ₂ -heidet kiirusepiirang 30 km/h ei muuda, sest autod jätkavad liik - lemist ja saastavad õhku ka aeglase liikumise korral. Siiski eelda - takse, et kui keskmine kiirus on 25 km/h, tagab kiirusepiirang 30 km/h sõiduki ühtlase liikumise ja seisakute vähenemise. Samuti loodetakse, et uued piirangud panevad linnakodanikke veel rohkem jalgrattaga või jalgsi liiklema. Liikluse aeglustamist Brüsselis toetab arenenud ühistranspordivõrk, mis ühendab linna äärealasid kesklinnaga. Kasutuses on nii 17 trammi-, neli metroo- ja 54 bussiliini. Liikumispuudega inimestele on ligipääsetavad kõik metrooliinid, neli trammiliini ja 48 bussiliini. Lahenduse sobivus Tallinnas Selline lahendus sobib hästi siis, kui on olemas kiire ühistranspordi - võrk ja arenenud kergliiklustaristu, mida on võimalik kasutada aasta ringi, nagu Brüsselis. Kui kehtestada kiirusepiirang 30 km/h, peavad seda järgima ka bussid, mis kasutavad liiklemiseks sama ruumi mis sõiduautodki. Erandeid saab luua vaid muust liiklusest eraldatud trammidele. Kui aga tramm ning sõiduauto liiklevad samal rajal, nagu Narva maanteel Tallinna Ülikooli juures, tuleb ka trammi liiku - miskiirust alandada. Narva maantee ja Reidi tee ristmikust on Viru keskuse ristmikuni 2 km. Sõites ühtlasel kiirusel 50 km/h ilma peatusteta, läbitakse see vahemaa 1 minuti ja 24 sekundiga, kiirusel 30 km/h aga 4 minutiga. Tänapäevaste vahenditega on võimalik piirkiirust vajadust mööda muuta, nagu seda tehakse Järvevana teel. Kui vähendada piirkiirust, võiks seda teha teatud ajaks ja reguleerida seda muutteabega märkide abil. Näiteks öösiti, varahommikutel ja hilisõhtutel, kui liiklus
82
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook