JUHTKIRI
Hea lugeja! ügisene Teejuht toob Sinuni teemasid maalt, veest ja õhust. S Siin on põgus ülevaade kaanelugudest. Oma elu ja karjääri merendusele pühendanud Kristjan Truul täitub sel sügisel aasta Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantslerina. Viieaastase ametiaja jooksul soovib ta tõsta Eesti kui mereriigi mainet selle sõna kõige avaramas tähenduses. Samuti seisab tal ees oluline töö üleriigilise veereformi elluviimisel. Kristjan Truu võtab oma eesmärgid kokku järgmiselt: „Viie aasta pärast näen, et Eesti merendus, merekeskkond ja veeteenused on kriisi- kindlamad, meil on ohutud ja puhtad veeteed, rahvusvaheliselt kon- kurentsivõimeline meremajandus ning kvaliteetne joogivesi.“ Septembris toimus Tallinnas Maailma Veetransporditaristu liidu (PIANC) Põhjamaade piirkondlik kohtumine. Uurisime PIANC-i pea- sekretärilt Geert Van Cappellenilt liidu tegemiste ja Eesti panuse kohta rahvusvahelises võrgustikus. Eesti merealal on umbes 2400 ruutkilomeetrit madalmerd, millest vaid viis protsenti on sonariga mõõdistatud. Usaldusväärse süga- vusandmestiku puudumise tõttu on madalmeres sõitmine üsna riskantne. Transpordiameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling analüüsis, millised meetodid sobivad Eesti madalmere mõõdistamiseks kõige paremini. Transpordiamet valis 2025. aasta parimaks omanikujärelevalve tegijaks Silver Kruusi ettevõttest OÜ Lacados. Käisime Silveri teh- tud töid vaatamas ja küsisime tema tulevikuplaanide kohta. Silver Kruusi sõnul köidavad teda teedeehituses eelkõige uued ehitus- tehnoloogiad ja digilahendused, mida on viimastel aastatel vald- konda rohkesti lisandunud. „Eriti huvitav on BIM-i ja teiste digitehno- loogiate rakendamine reaalses ehitusprotsessis – kuidas neid prak- tilises ehitustegevuses kasutada ja seeläbi ehitusprotsessi tõhus- tada,“ toob Kruus esile. Lugeda saab ka Mustla–Kaubi teelõigu ehitamisest. Rekonstrueeriti riigitee nr 52 Viljandi–Rõngu lõik Mustlast Kaubini kilomeetritel 25,1–41,4 ehk kokku enam kui 16 kilomeetrit teed. Kogu katendi- konstruktsioon on uus, ristmikud ja mahasõidud korrastatud, truu- bid rekonstrueeritud ning liikluskorraldusvahendid uuendatud. Samuti ehitati uus Tarvastu sild, rekonstrueeriti Suislepa sild ning tehti remonditöid Mustla alevikus.
Anu Ots Transpordiameti kommunikatsiooniekspert
Foto: Rene Riisalu / Transpordiamet
OÜ Inseneribüroo Steiger ostis tänavu suvel Teede Tehnokeskuse. Küsisime Steigeri asutajalt ja juhatuse liikmelt Erki Niitlaanelt , millised on ettevõtte plaanid Teede Tehnokeskusega. Alates tänavu märtsist juhib Põhja-Euroopa ja Suurbritannia lennu- juhtimisasutusi koondavat Borealis Alliance'i Kalmer Sütt . Talle meeldib tegevusi käima lükata nii, et kõik toimiks kriuksumata ja asjad kulgeksid loomulikku rada pidi. „Kui inimesed saavad aru, et muudatused pole juhi isiklik eesmärk, vaid need on parema tuleviku nimel vajalikud, siis hakkavad asjad edenema,“ kinnitab Sütt. Ukraina sõda on näidanud, kui laialdaselt saab droone kasutada luureks, rünnakuteks ja muudel vaenulikel eesmärkidel. See oma- korda tekitas vajaduse tõhusa drooniseiresüsteemi järele. Paari aasta eest asutatud idufirma HexTech võttis kätte ja tegi sellise süs- teemi valmis. Droonituvastussüsteemi väljatöötamise ja arenda- mise käigus loodi ka drooniradar, millega ettevõte loodab kümne aasta jooksul katta suurema osa Euroopast. Kliimaministeerium tutvustas juulis toimunud valitsuse kabineti- arutelul piirkondlike lennujaamade ärimudelite ning pikaajaliste rahastamisvõimaluste analüüsi tulemusi. Kliimaministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi analüüsib, millised on piirkondliku lennuühenduse eeldused ning mida on vaja selle püsimiseks.
Põnevat lugemist!
2
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook