Eestis täidab riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti rolli juba üle kümne aasta elektrooniline mereinfosüsteem EMDE. Uued nõuded, tehnoloogia areng ja kasutajate kasvanud ootused on loonud vajaduse süsteemi põhjalikuks uuendamiseks, mistõttu käivitas Transpordiamet projekti EMDE 2.0. ellest ajast peale, kui inimesed hakkasid kaupu laevadega S meritsi vedama, on riikidel olnud huvi teada, kust laev tuleb, mida see veab ja kes viibivad pardal. Algselt olid põhjused seotud maksude, kaubanduse ja julgeolekuga, kuid aja jooksul on infovajadus oluliselt kasvanud. Tänapäeval vajatakse laevade ja nende sadamakülastuste kohta andmeid meresõiduohutuse ja merejulgeoleku tagamiseks, tolli- ja piirikontrolliks, keskkonna- kaitseks, päästetegevuseks ning sadamate töö korraldamiseks. Riikide erinev infovajadus tähendas, et laeva esindaja pidi olema valmis esitama igas sadamas andmeid vastavalt kohalikele nõue- tele ja protseduuridele. Sellest tuleneva halduskoormuse vähenda- miseks hakkasid riigid Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (ingl International Maritime Organization , IMO) raames ühtlustama lae- vade saabumise, sadamas viibimise ja lahkumisega seotud for- maalsusi ning nõutavaid andmeid. Digitaliseerimisest Euroopa ühise keskkonnani Digitaliseerimine on muutnud ka laevadega seotud aruandlust. See ei tähenda üksnes paberdokumentide asendamist elektrooni- listega, vaid üleminekut dokumendipõhiselt infovahetuselt struk- tureeritud andmete vahetamisele. See omakorda loob võimaluse andmeid automaatselt vastu võtta, töödelda ja taaskasutada. Euroopa Liit astus selles suunas suure sammu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1239, millega loodi Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ehk EMSWe (ingl European Maritime Single Window environment ). Määruse eesmärk on ühtlustada laevakülastustega seotud andmete esitamist ja vahendamist ning luua nende andmete põhjal uusi teenuseid, mis muudavad meretranspordi ja sadamakülastustega seotud prot- sessid tõhusamaks.
EMDE 2.0 eesmärk on toimida ühtse digitaalse töökeskkonnana.
EMSWe ei koosne üksnes liikmesriikide riiklikest merenduse ühtsetest kontaktpunktidest. Ühisesse keskkonda kuuluvad ka Euroopa SafeSeaNeti võrgustik ning Euroopa tasandil loodud ühised teenused ja andmebaasid, millest olulisemad on laevade, asu- kohtade ja ohtlike kaupade andmebaasid. See võimaldab eri kasutajatel pääseda ligi ühtlustatud ja kontrollitud andmetele. Seega panustavad ühise digitaalse keskkonna loomisse nii liikmes- riigid kui ka Euroopa Liidu institutsioonid. Eesti lahendus – EMDE 2.0 kui ökosüsteem Eestis täidab riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti rolli juba üle kümne aasta elektrooniline mereinfosüsteem EMDE. Selle kaudu toimub laevakülastustega seotud teabe esitamine, vahendamine ja kontroll ning sadamateenuste, näiteks lootsimise, jäämurdmise, jäätmekäitluse ja kaide kasutuse haldamine. Süsteemi kasutavad laevaagendid, sadamad, terminalid, teenuseosutajad ja erinevad riigiasutused ning EMDE vahetab andmeid SafeSeaNetiga (SSN). Uued nõuded, tehnoloogia areng ja kasutajate kasvanud ootused on loonud vajaduse süsteemi põhjalikuks uuendamiseks. EMDE 2.0 eesmärk ei ole olla üksnes andmete kogumise ja vahendamise info- süsteem, vaid toimida ühtse digitaalse töökeskkonnana, mis toetab laevakülastusega seotud protsesse tervikuna. Erinevad kasutajad saavad samas keskkonnas teha oma tööks vajalikke toiminguid, vahetada teavet ning jälgida andmete, taotluste ja menetluste liiku- mist ja staatust. Andmeid saab uues süsteemis esitada veebikeskkonnas, failina importides või otse kasutaja infosüsteemist masin-masin-liidese kaudu. Samuti saab EMDE 2.0 vajalikke andmeid pärida teistest infosüsteemidest ja andmebaasidest. Kuhu on EMDE 2.0 arendusega jõutud? EMDE 2.0 arendamine algas 2024. aastal äri- ja süsteemi- analüüsiga, mille käigus kaardistati kasutajate senised tööprot- sessid ning koguti nende uusi vajadusi ja ootusi. Selle põhjal kavandati uue süsteemi ülesehitus ning hinnati arendamiseks vajalikku aega ja töömahtu.
Tänapäeval vajatakse laevade ja nende sadamakülastuste kohta andmeid meresõiduohutuse ja merejulgeoleku tagamiseks, tolli- ja piirikontrolliks, keskkonnakaitseks, päästetegevuseks ning sadamate töö korraldamiseks.
Tarkvaraarendusega alustati 2025. aasta alguses ning see on jagatud etappideks, millest igaüks hõlmab kindlat funktsionaalset
23
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook