„Tänapäeval tulevad probleemsed kohad ja võimalikud vead suhteliselt kiiresti välja, kuna suur osa objektiga seotud dokumen- tatsioonist on digitaalne,“ iseloomustab Kruus. „Vanasti, kui enamik asjaajamisest käis paberil, tulid sisselastud vead ilmsiks ehk alles tööde lõpus teostusjoonistel. Arvutis on kõigi tööde ja etappide jälgi ajada lihtsam kui paberihunnikutest otsida.“ Samas iseloomustab head ehitusinseneri oskus ka arvutiprogram- mides ette tulevaid vigu n-ö lennult avastada. Kruus tunnistab, et neid võib ette tulla, seepärast peab omanikujärelevalve tegija ka digitaalseid andmeid kontrollima, mudeleid ja esitatud mõõdistusi võrdlema ning vajaduse korral ebatäpsustele tähelepanu juhtima. Kui tööde käigus saab veel enamikku asju korrigeerida, siis hiljem vigade ilmnemisel on seda juba märksa keerulisem ja ka kulukam teha. Kruus räägib, et tee-ehituses võib omanikujärelevalve olla nõud- likum kui üldehituses, kus tihtilugu on tegemist üsna piiratud alal asuva konkreetse objektiga. Näiteks kortermajade puhul on kasutusel tüüplahendused ning ootamatuid olukordi tuleb harva ette. Teede ja muude taristuobjektide ehitamisel mängib aga olulist rolli maapinna geoloogia, reljeef ja muud muutlikud olud, mida on keeruline ette näha ja millele tuleb tööde käigus kiiresti reageerida. Auhinna toonud objektil sai digilahendusi katsetada Suurema osa tema töödest moodustavad riigiasutuste tellimused. Erasektoris on tee-ehitust vähem ja omanikujärelevalve piirdub val- davalt nõustamisega. Sageli eraehitusele omanikujärelevalve spet- sialisti ei palgatagi. Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 143,85–147,245 jalg- ja jalgratta- tee ehituse projektile saab Silver Kruus peagi joone alla tõmmata. Uued väljakutsed on juba käsil Tõrvandi–Roiu–Uniküla tee km 0–10 rekonstrueerimise omanikujärelevalves, kus on samuti juba oma- jagu kogemusi kogunenud. Tunnustuse toonud objekti puhul ei olnud tellija ehitamisel BIM-i kasutamist nõudnud. Kuna objekt sobis hästi erinevate tehnoloo- giate katsetamiseks, tegi ehitaja ise ettepaneku neid piloteerida. Ettepanek kooskõlastati asjaosalistega ning objektil rakendati erinevaid digitaalseid lahendusi. Nii kasutas ehitaja oma töös tehisintellekti, droonilende ja BIM-i, mida Silver Kruus sai ka oma töös rakendada ning mille abil oli võimalik tehtud tööd tõhusalt projektmudelitega võrrelda. „Algne projekt seda kõike ette ei näinud. Samas oli see ideaalne koht, kus uusi digilahendusi kasutada ja katsetada, sest tegemist oli uue ehitisega ja ehitama ei pidanud pideva liikluse all,“ kirjeldab Kruus. „Digilahendused ei tee minu tööd otseselt lihtsamaks. Samas võimaldavad need tööde projektile vastavust kohe kontrollida ja tuvastada võimalikke vigu juba varakult. Suurema osa tööst saad arvuti abil ära teha ning protsessi jälgida. Kuid suurem läbipaistvus tähendab ka tihtipeale palju rohkem küsimusi, mida on vaja lahen- dada. Samuti on sellest kasu tellijale, sest ta saab parema ja kiirema
„Ehitamise peamine eesmärk on ikkagi toimiv lahendus. “ Silver Kruus
ülevaate objektil toimuvast: mis on juba tehtud, mis veel tuleb teha, millised vead on ilmsiks tulnud ja kuidas need on parandatud.“
Ehituse eesmärk on rajada hästi toimiv taristu Ehitusjärelevalvaja ülesanne on jälgida, et tööd saaksid tehtud kvali- teetselt ja kehtestatud normide kohaselt, samas peab tellija üldjuhul oluliseks ka kokkuhoidu ja säästlikkust. See on dilemma, milles tuleb tasakaal leida. Silver Kruus kinnitab, et kindlasti saab ehitada kvali- teetselt, järgides samas ka säästlikkuse põhimõtteid, aga tema hinnangul nõuab see paindlikumat lähenemist, mida oleks lihtsam korraldada, kui lepingud oleksid paindlikumad. „Tavaliselt on kõigepealt projekt, seejärel ehitushange ja leitakse töö tegijad. Selleks ajaks on aga valdavalt kõik lahendused juba n-ö lukus,“ selgitab ta. „Peaksime muutma lepingutüüpe, et saaksime ehitada nii majanduslikult kui ka keskkonnasäästlikumalt. Näiteks võiks ehitajal olla võimalik pakkuda uusi lahendusi ilma, et peaksime selleks lepingutes suuri muudatusi tegema. Asjaajamine võiks olla praegusest paindlikum.“ Ta lisab, et ka praegu tuleb iga päev ette olu- kordi, kus omanikujärelevalve peab kaasa rääkima, kui ettenähtud lahendus ei pruugi anda parimat tulemust. Külitse-Aiamaa objekti jalakäijate tunneli puhul toob Kruus näiteks maapinna geoloogiaga seotud murekohad, mis vajasid kiiret lahendamist ja läbirääkimisi asjaosalistega. Ettearvamatud takistused mõjutavad paratamatult ka tööde algselt planeeritud ajakava ja maksumust. Tema sõnul on omanikujärelevalve üks ülesanne olla vahelüli tellija ja ehitaja suhtluses – kui ehitaja tõstatab probleemi ja pakub lahen- duse, siis tuleb seda tellijaga arutada, oma sõna sekka öelda ning lahendus kooskõlastada. Keeruliseim osa seisneb selles, et uued tööd või lisategevused peavad vastama nõuetele ning mahtuma etteantud maksumuse sisse. „Ehitamise peamine eesmärk on ikkagi toimiv lahendus,“ märgib Kruus. „Pole ju mõtet teha küll sääst- likumat, aga mittetoimivat lahendust.“ Igatahes soovitab Silver Kruus ikka ja alati oma ehitusele omanikujärelevalve palgata, sest vastasel juhul riskib ehituse tellija sellega, et ta saab ebakvaliteetse või mittetoimiva objekti ning hiljem võib tulla kõvasti seletamist selle üle, kes, kus ja millal midagi valesti tegi. „Omanikujärelevalve saab tööprotsessi jälgida, tellijale nõu anda ning aidata ka töövõtjal jõuda toimiva ja kvaliteetse lahenduseni,“ kinnitab ta. Silver Kruusi jaoks on ehitusinseneri töö juures oluline ka praktiline tulemus. Läbipääsmatud teed viivad tihti meeldivatesse kohtadesse ning selleks, et sinna pääseda, rajame siledad ja kvaliteetsed teed, mida kasutavad ka meie lapselapsed. See annab ehitustööle laiema tähenduse – loodud taristu peab toimima ka tulevikus.
39
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook