Teejuht sügis 2026

ranspordiamet tegi ülevaate Eesti sõiduautode pargi T muutustest viimase 20 aasta jooksul. Pilt on muutunud üha rohelisemaks, sest pidevalt on vähenenud nii keskmine kütusekulu kui ka süsihappegaasi heitmete tase. Samuti kasvab järjepidevalt elektri- ja pistikhübriidsõidukite osakaal. 2025. aastal lisandunud sõiduautodest moodustasid ligikaudu viiendiku elektri- ja pistikhübriidsõidukid. Kuigi nende osakaal liiklus- registris on praegu veel 2,7 protsenti, näitab see liikumist kesk- konnasäästlikuma autopargi poole. Sama suur on ka gaasil tööta- vate sõiduautode osakaal. Keskkonnanäitajate paranemine on toimunud olukorras, kus sõidukite tühimass on märgatavalt kasva- nud. Bensiinimootoriga sõiduautode keskmine tühimass on tõus- nud 1457 kilogrammini ning diiselmootoriga sõidukitel 1774 kilo- grammini ehk bensiinimootori puhul on kasv olnud 225 kg ning diiselautode puhul koguni 259 kg. Kuigi sõidukite mass ja võimsus on oluliselt kasvanud, ei ole see kaasa toonud kütusekulu ega süsihappegaasi heitmete suurene- mist, vaid mõlemad näitajad on hoopis vähenenud. Bensiini- mootoriga sõiduautode kütusekulu on vähenenud 1,8 liitri võrra ja on nüüd 7,5 liitrit 100 kilomeetri kohta ning diiselmootoriga sõidu- kitel on see vähenenud 1,5 liitri võrra ja on nüüd 7,3 liitrit 100 kilo- meetri kohta. Bensiinimootoriga sõidukite süsihappegaasi heitmete näitaja on langenud 176 grammini kilomeetri kohta ja diiselmoo- toriga sõidukitel 194 grammini kilomeetri kohta. Veel 2007. aastal ületasid mõlema mootoritüübi näitajad 220 grammi kilomeetri kohta. „Näitajate muutusel on kaks peamist põhjust. Massi suurenemine tuleneb eelkõige passiivse ohutuse arengust, mis võimaldab sõidukitel avarii korral löögijõudu paremini absorbeerida. Kütuse- kulu ja süsihappegaasi heitmete vähenemisele annab samal ajal tugeva tõuke tehnoloogia areng – alates käigukastide ülekannete optimeerimisest kuni elektrooniliste juhtimissüsteemide täiustumi- seni,“ ütles Transpordiameti sõidukite tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra .

„Tõenäoliselt peegeldab see ühiskonna suhtumise muutumist autodesse. Kui varem, eriti mõned aastad pärast Eesti iseseisvuse taastamist, oli sedaankere sageli staatuse sümbol, siis praegu väärtustatakse enam praktilisust ja eelistatakse universaalkerega sõidukeid,“ märkis Vahtra. Olulised muutused on toimunud ka jõuallikate eelistustes. Kui 2007. aastal moodustasid ligikaudu neli viiendikku sõiduautodest bensiinimootoriga ja ühe viiendiku diiselmootoriga sõidukid, siis praeguseks on bensiini- ja diiselmootoriga sõidukite osakaal pea- aegu võrdne. Märkimisväärne osa diiselautodest tuuakse Eestisse kasutatuna välismaalt. Samuti on märgatavalt kasvanud sõidukite võimsus. Kui 2007. aas- tal oli keskmise bensiinimootoriga sõiduauto võimsus 81 kW ja diiselmootoriga sõidukil 80 kW, siis nüüdseks on näitajad tõusnud vastavalt 108 ja 121 kW-ni. Üheks suurimaks muutuseks sõidukijuhtide eelistustes võib pidada automaatkäigukastide laialdast levikut. Kui 2007. aastal oli regist- risse lisandunud sõidukitest automaatkäigukastiga 32 protsenti, siis 2025. aastal juba 83 protsenti. Vahtra sõnul on muutuse taga nii tehnoloogia areng kui ka kasutus- mugavus. „Veel paarkümmend aastat tagasi olid automaat- käigukastiga sõidukid märksa suurema kütusekuluga ning seetõttu kallimad kasutada. Tänapäeval on automaatkäigukastide ökonoom- sus oluliselt paranenud ning tihenenud liikluses hinnatakse järjest enam nende mugavust,“ selgitas ta. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti elanikud kasutavad järjest kesk- konnasäästlikumaid, turvalisemaid ja mugavamaid sõidukeid ning see trend jätkub. Seda näitab muu hulgas asjaolu, et elektri- ja hübriidsõidukite registreerimine liiklusregistrisse on möödunud aasta esimese poolaastaga võrreldes kasvanud 76 protsenti ning näitaja ületab enam kui 50 protsendiga ka mootorsõidukimaksu kehtestamisele eelnenud perioodi taseme.

Lisaks keskkonnanäitajatele on Eesti autopark muutunud märkimis- väärselt ka koosseisu ja tehnoloogiliste eelistuste poolest.

2007. aastal oli Eesti liiklusregistris veidi üle 528 000 sõiduauto. Sõiduautode arv kasvas järjepidevalt kuni 2024. aastani, mil registris oli üle 633 000 sõiduauto. Pärast seadusemuudatusi ja registri korrastamist vähenes sõidukite arv 2025. aasta lõpuks ligikaudu 625 000-ni. Aastal 2026 on sõiduautode arv veelgi väiksem. Muutunud on ka sõidukite keretüüpide eelistused. Kui 2007. aastal olid kõige populaarsemad sedaanid, mida oli registris üle 213 000, siis möödunud aasta lõpuks oli nende arv langenud ligikaudu 111 000-ni. Samal ajal on universaalkerega sõiduautode arv kasvanud 123 000-lt 284 000-le.

Eesti elanikud kasutavad järjest keskkonnasäästlikumaid, turvalisemaid ja mugavamaid sõidukeid.

51

TEEJUHT / NR 19

Powered by