Praegu on ta õpingute ajal tehtud valikutega väga rahul. Ka sellega, et otsustas pärast kooli õhuväkke tööle minna. Tõuke selleks andis ajateenistuse ajal omandatud ohvitseri auaste. „Läksin juba enne õpingute lõppu Ämari lennubaasi tööle,“ räägib Kalmer Sütt. „Lennu- kolledžist saadud haridus on laiapõhjaline ja pakub lõpetajatele palju võimalusi. Ütleme nii, et A saad selgeks, aga ülejäänu tuleb konk- reetsel töökohal ikkagi juurde õppida.“ Ämaris oli tol ajal remontimata sõjaväelennuväli. Lennurada oli betoonkattega ja töökäsi nappis, mistõttu tuli ka Sütil suviti mürgi- prits selga võtta, et rajal umbrohtu tõrjuda. Lennukolledži lõpetas Kalmer Sütt 2002. aastal, poolteist aastat hiljem sai Eestist NATO liige. Piloodi töö väärib lugupidamist ja aukartust Pärast poolteist aastat kestnud tööd Ämaris avanes tal võimalus liituda piirivalve lennusalgaga, millest hiljem sai Politsei- ja Piirivalve- ameti lennusalk. Kalmer Sütt alustas lennusalga planeerimisohvit- serina ja tegeles lendude maapealse toega. Seejärel pakkus toonane Piirivalveamet Kalmer Sütile jaoskonna juhi kohta, kus tuli vastutada merepääste korraldamise eest, alates reostusseirest ja -tõrjest ning lõpetades otseste päästetöödega. Nii algas 2009. aastal tema kar- jääris juhi ajajärk. Aastal 2010 loodi politsei ja piirivalve ühendamet, 2012. aastal määrati Sütt selle lennusalga juhiks. Lennusalgas töö- tavad inimesed on Süti sõnul väga pühendunud, kohati lausa fanaa- tilised oma eriala fännid ning neid meenutab ta kõige soojemate tunnetega. Kuidas mõista pilootide hingeelu ja mõtteilma, kui ise piloot ei ole? „Minu kaks väga head sõpra on piloodid. Nendega koos olles on enamik jututeemasid ikka lendamisega seotud. Nii Ämaris kui ka lennusalgas töötades püüdsin treeninglendudele kaasa minna. Mulle lendamine väga meeldib, aga tahtsin saada ka parema tunnetuse nii pilootide kui ka kogu meeskonna tööst. Suhteliselt kiiresti saad aru kasvõi sellest, miks piloodid mõnikord nii jäigalt oma seisukoha juurde jäävad. Neid kõrvalt vaadates saad aru, milline meeletu vastutus piloodil lasub,“ kirjeldab Kalmer Sütt. „Maa peal tundub kõik lihtne, aga piloodil ei ole eksimisruumi, tema peab välgukiirusel otsustama, eriti kui tegemist on näiteks kopterilt vintsimisega, öiste või ebasoodsa ilmaga lendudega. Pilootide tööd nähes tekib nende vastu väga suur aukartus.“
Alates tänavu märtsist juhib Põhja-Euroopa ja Suurbritannia lennujuhtimisasutusi koondavat
Borealis Alliance'i Kalmer Sütt . Talle meeldib tegevusi käima lükata nii, et kõik toimiks kriuksumata ja asjad kulgeksid loomulikku rada pidi. almer Sütt on töötanud Lennuliiklusteeninduses lennun- K dusteabe osakonna juhina, samuti Politsei- ja Piirivalve- ameti lennusalga juhina. Kuigi lennundusega on seotud kogu tema senine karjäär, sattus ta lennundusvaldkonda juhuslikult või õigem oleks öelda, et mitme kokkusattumuse tulemusel.
Lennundusse tõi väga heade juhuste kokkusattumine
Õigupoolest soovis Kalmer Sütt pärast gümnaasiumi lõpetamist astuda Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, et juristiks õppida. Esime- sel aastal ta sisse ei saanud ning läks kutsekooli pagar-kondiitri eriala õppima. Kuna ka aasta pärast ei õnnestunud juuraõpinguid alustada, lõpetas ta kutsekooli ning on kutsetunnistusega pagar- kondiiter. Seejärel tuli minna ajateenistusse. „Teenisin Kuperjanovi pataljonis ja meie polügoonile maandus lennusalga Mi-8 helikopter. Rühma- vanemaga tuli jutuks, et tal on lennusalgas tuttav, kes oli pakkunud, et ma võiksin samuti piloodiks õppima minna,“ meenutab Kalmer Sütt. „See jäi mind kummitama ja kui ajateenistus sai läbi, hakkasin otsima, kus lennuasjandust saaks õppida. Kui mina keskkooli lõpetasin, hakati üle minema riigieksami süsteemile, aga mina olin teinud ainult lõpueksamid. Mul polnud kehtivat riigieksami tulemust, et kõrgkooli minna.“ Nii leidis ta tee Tartu Lennukolledžisse, mis 2008. aastal nimetati ümber Eesti Lennuakadeemiaks. Lennukolledžis ei arvestatud sisseastumisel riigieksameid, vaid eksamid tuli kohapeal teha. Arvestades lennunduserialade spetsiifikat, oli tarvis sooritada viis eksamit – füüsika, matemaatika, kirjalik ja suuline inglise keele eksam ning vaimse võimekuse test. Piloodiks ei saanud, aga kahetsust sellepärast ei tunne Kalmer Sütt ei varja, et tegelikult läks ta lennukolledžisse ikkagi sooviga piloodiks õppida, aga psühholoogiliste testide järel anti talle mõista, et võib-olla ei ole see kõige parem valik. Tema puhul näitasid testid, et kriitilistel silmapilkudel, kui otsuse langetamiseks on vaid hetk, vajab ta võimaluste kaalumiseks rohkem aega. Kokpitis võib aga paar sekundit saada määravaks. Seega valis ta lennujaamade käitamise eriala.
„Lennukolledžist saadud haridus on laiapõhjaline ja pakub lõpetajatele palju võimalusi.“ Kalmer Sütt
65
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook