Lennundusteabe digitaliseerimise eestvedaja Ühel hetkel tundis Kalmer Sütt, et lennusalga töös hakkab lagi vastu tulema, ja kandideeris Lennuliiklusteeninduses vabanenud osa- konnajuhataja ametikohale. Valituks osutumise järel avanes talle uus maailm. „Teadsin, et piloodid esitavad enne lendamist kusagile lennuplaanid ja et „AIP-ist tuleb vaadata“, et AIP-il tuleb tihti lehti vahetada, NOTAM-eid tuleb lugeda ja „briifingus tuleb käia“. Aga kui suur koordineeritud töö sellele eelneb, et pilootidel oleks lennu ette- valmistamiseks olemas korrektne info, ning kuidas selle info kogumine ja töötlemine käib, see oli väärt avastamist,“ tutvustab Sütt olukorda lennundusteabe töömailt. „Korralduslik pool, mis üldse võimaldab pilootidel õhku tõusta, on täiesti omaette maailm. Ametikohale asudes anti mulle probleemide ja eesmärkide kirjeldus. Et mulle on loomuomane aduda, mida tuleb muuta, et asjad hästi toimiksid, siis asusime kohe selles suunas tegutsema.“ Suuresti Kalmer Süti juhtimisel hakkas Eesti lennundusteave liikuma teabevahetuse digitaliseerimise poole, et oleks võimalik kasutada masinloetavat lennundusteavet. Eesti Lennuliiklus- teenindus oli Euroopas üks esimesi, kes alustas digiNOTAM-i ehk pilootidele ja lennujuhtidele mõeldud kriitilise tähtsusega teavituse teenuse pakkumisega. Ta meenutab, et kümmekond aastat tagasi oli rahvusvaheliselt otsustatud, et lennundusalane teave tuleb digitaliseerida, aga keegi ei kirjutanud ette, kuidas seda täpselt teha, seda enam, et selleks polnud ka vajalikke tehnoloogilisi lahendusi. Muudes valdkondades toimivaid süsteeme aluseks võttes töötati koos IT-arendusfirma- dega välja lennunduse jaoks sobivad meetodid. See on lõputu töö, mida Lennuliiklusteenindus teeb koos arenduspartneritega ka praegu. „See oli ka mulle õppetund. Pidin uuesti kooli minema, et sisuliselt aru saada, mida kujutab endast tarkvaraarendus,“ räägib Sütt. „Et tulevikku, eesseisvaid muudatusi ja nende vajalikkust inimestele selgitada, pead ise neid mõistma.“
„Kui inimesed saavad aru, et muudatused pole juhi isiklik eesmärk, vaid need on parema tuleviku nimel vajalikud, siis hakkavad asjad edenema.“ Kalmer Sütt
organisatsiooni Borealis Alliance juhina. Kalmer Süti sõnul on Borealis loodud lennuliiklusteeninduste praktilise koostöö eden- damiseks, mille algne ja kõige suurem eesmärk oli marsruudivaba õhuruumi ja selle ühtsete reeglite juurutamine. „Suur töö on tehtud ja projekt hakkab valmis saama. Nüüd on minu eesmärk leida koostöö arendamiseks uusi vorme,“ selgitab Sütt. „Borealis tuleb kujundada organisatsiooniks, kus igat liiki koostööd on võimalikult lihtne teha.“ Järgmise koostööharjutusena on algamas projekt, milles otsi- takse võimalusi lennujuhtide väljaõppe ja kasutamise suuremaks paindlikkuseks. „Praegune olukord enam klienti (lendajat) ei rahul- da, see on muutunud jäigaks ja kalliks. Tegemist on väga deli- kaatse olukorraga, kus ühel kaalukausil on raha ja teisel ohutus. Et teema on tõstatanud nii lendajad kui ka Euroopa vastavat poliitikat suunavad organisatsioonid, siis sellega tegelemata jätta oleks juba vastutustundetu. Meid kas seatakse lõpuks fakti ette või anname endale võimaluse ise muudatust suunata,“ võtab Kalmer Sütt olukorra kokku. „Borealis tahab teemaga tegelevatele Euroopa institutsioonidele olla heaks koostööpartneriks.“
Borealis koordineerib üheksa riigi lennuliiklusteeninduste koostööd
HEA TEADA Borealis Alliance
Kalmer Sütt tõdeb, et sai Politsei- ja Piirivalveametis hea ettevalmis- tuse inimestega tööks. Mõningad õppetunnid olid valusad, aga nii süvenes teadmine, et muudatused tuleb inimestega läbi arutada ja neile põhjuseid selgitada. „Kui inimesed saavad aru, et muudatused pole juhi isiklik eesmärk, vaid need on parema tuleviku nimel vajalikud, siis hakkavad asjad edenema,“ kinnitab Sütt. „Inimestele tuleb anda võimalus ise leida tee püstitatud eesmärgini. Hästi lihtsustatult öeldes on piirideks vaid seadused ja eelarve. Suhtumisega, et mina olen siin ainuke helge pea ja kõik ümberringi on rumalad, kaugele ei jõua.“
Ÿ Lennujuhtide rahvusvaheline ühendus, mis loodi 2012. aastal. Tegemist on vabatahtliku koostööorganisatsiooniga, mis koondab Taani, Eesti, Soome, Islandi, Läti, Leedu, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriigi aeronavigatsiooniteenuste pakkujad. Ÿ Borealise visioon on olla juhtiv aeronavigatsiooniteenuste pakkujate ühendus, mis võimaldab oma liikmetel ärikoostöö kaudu sidusrühmadele paremaid tulemusi saavutada. Ÿ Haldab lennuliiklust 12,5 miljoni ruutkilomeetri suuruses Põhja-Euroopa õhuruumis, teenindades aastas miljoneid lende. Ÿ Eesti osaleb Borealis Alliance'i töös Eesti Lennuliiklus- teenistuse kaudu ja on organisatsiooni asutajaliige.
Neid põhimõtteid läheb kahtlemata tarvis ka praeguses ametis, üheksa riigi lennuliiklusteenuseid pakkuvaid ettevõtteid koondava
Allikas: Borealis Alliance
67
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook