iigikantselei esindaja Ott Tahk tutvustas seminaril tänavu R juunis heaks kiidetud Eesti mehitamata lennunduse tee- kaarti, mis peaks andma valdkonnale ühise suuna. Teekaardis nähakse nelja olulist alustala: tööstusvõimekus, hea ülevaade õhus toimuvast, sobiv arendus- ja kasutuskeskkond ning kompetents. Kuna droonindus puudutab paljusid valdkondi, ei saa selle arendamine jääda ühe asutuse ülesandeks. Katsetamiseks on vaja sobivat keskkonda Kliimaministeeriumi esindaja Jüri Joonas tõi välja, et Eestis puudub testalade võrgustik. Tehnoloogia arendamiseks ei piisa üksnes sobivast õhuruumist. Vaja on ka näiteks ligipääsu ja maapealset taristut. Ühe võimaliku asukohana arutati Pärnu lennujaama, kus on olemas riigile kuuluv taristu ning võimalus kasutada nii maismaa- kui ka merealasid. Samal ajal tuleb arvestada kaugusega Tallinnast ning vajadusega sobitada droonide katsetamine kokku mehitatud lennundusega. Eesmärk oleks luua püsiv ja lihtsalt kasutatav testala, kuhu võiksid tulevikus oma tehnoloogiat katsetama tulla ka välisettevõtted. Transpordiameti uuring näitab samal ajal, et droonide kasutamine Eestis kasvab. 2025. aastal tuvastati Eestis ligi 30 000 mehitamata õhusõiduki lendu. Valdav osa tuvastatud lendudest oli seotud hobi- kasutusega, kuid droonide kasutusvõimalusi nähakse üha rohkem näiteks põllumajanduses, ehituses, geodeesias ja logistikas. Rohkem kasutajaid tähendab vajadust parema korralduse järele Droonide kasutuse laienedes peab muutuma ka õhuruumi korral- dus. Lennuliiklusteeninduse AS-i arendusosakonna juhataja Teve Rahula sõnul on üks olulisemaid küsimusi, kuidas mahutada eri- nevad kasutajad turvaliselt samasse õhuruumi. Selleks arendatakse muu hulgas U-space'i ehk drooniliikluse digitaalset süsteemi, mis aitab lende koordineerida ja õhuruumi turvalisemalt kasutada. Kasutajatele peaks kasu tooma ka DigiNOTAM, mis võimaldab lennutegevuseks olulist teavet senisest täpsemalt ja kasutajasõbralikumalt kuvada. Sama teema tuli esile ka ettevõtjate paneeldiskussioonis. Drooni- teenuste arenguks ei piisa ainult toimivast tehnoloogiast. Ettevõtja- tele on oluline teada, millistel tingimustel saab uusi lahendusi arendada ja kasutusele võtta. Eesti ei pea tingimata olema kõige leebemate drooniteenuse reeglitega riik, kuid reeglid peavad olema selged. Droonide areng toob kaasa ka turvaküsimused Seminari teises pooles keskenduti sellele, kuidas droone tuvastada ja vajadusel tõrjuda ning kaitsta kriitilist taristut. Politsei- ja Piiri- valveameti esindaja Kert Kotkas tutvustas Eesti C-UAS-i ehk drooni- tõrje kontseptsiooni, mis hõlmab droonide tuvastamise, jälgimise ja tõrjumise lahendusi.
Seminaril toimus mitu paneeldiskussiooni.
HexTech Solutionsi esindaja Sten Nurmsalu rääkis droonide tuvas- tamisest praktikas ning Remote ID võimalustest. Samas ei anna ükski lahendus täielikku ülevaadet õhus toimuvast. Turvaettevõtete vaatenurgast rääkides rõhutas Kristo Timberg , et enne drooni tõrju- mist tuleb aru saada, mida tegelikult kaitstakse ja milline on konk- reetne oht. Kriitilise taristu kaitsmise vajadus on üha suurem. Elering plaanib investeerida elektrivõrgu ja alajaamade kaitsmisse ligi 200 miljonit eurot. Tehnoloogia sünnib koostööna Drooniseminari lõpetas arutelu selle üle, kuidas teadusasutused ja ettevõtted saavad koos uusi lahendusi arendada. Eesti Lennuaka- deemia arendus- ja koostöövõimalusi tutvustanud Helena Nulk- Leemets tõi esile, et ettevõtja praktiline probleem ning teadlase või inseneri teadmised võivad koos viia täiesti uue lahenduseni. Üheks näiteks on koostöö VAAL Technologiesiga, mille esindaja Rauno Gordon tutvustas stratosfääri liugurdrooni arendamist. Sellist lahendust võiks tulevikus kasutada näiteks Maa seireks või kosmosetehnoloogiate katsetamiseks. Viiendal drooniseminaril jäi kõlama, et Eesti drooninduse arenguks ei piisa üksikutest uutest tehnoloogiatest. Vaja on testalasid, digi- taalset taristut, selgeid reegleid ja koostööd. 2030. aastaks seatud eesmärk on ambitsioonikas, kuid selle saavutamiseks tuleb ideed praktikasse viia. Eesti ei pea tingimata olema kõige leebemate drooniteenuse reeglitega riik, kuid reeglid peavad olema selged.
Põhjalikum ülevaade
75
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook