Pärnu lennuväli läbis hiljaaegu uuenduskuuri ja sai selle tulemusel ka uue sertifikaadi, mis võimaldab lennuvälja kaudu vedada rohkem kui 10 000 reisijat aastas.
Foto: Ain Alvela
liimaministeerium tutvustas juulis toimunud valitsuse K kabinetiarutelul piirkondlike lennujaamade ärimudelite ning pikaajaliste rahastamisvõimaluste analüüsi tulemusi. Protsess algas jaanuaris, kui ettevalmistustesse kaasati AS Tallinna Lennujaam (taristu omanik), Lennuliiklusteeninduse AS (teenused lennujaamades), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ühis- transpordi korraldaja), Transpordiamet (lennundusjärelevalve tegi- ja) ja Keskkonnaagentuur (lennuilmateabe ja -prognooside koos- taja). Lisaks peeti Tartu ja Pärnu linna, Hiiumaa ja Saaremaa valdade ning kogukonna esindajatega arutelusid lennujaamade praeguste ja võimalike tulevaste teenuste arendamiseks. Samuti konsulteeriti Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Lennuakadeemiaga, kellel on samuti oma osa piirkondlike lennujaamade taristu kasutamises. Lennujaamade tulud ja kulud ning tehtud ja prognoositavad investeeringud Valitsuskabinetis tutvustati ministritele ka ülevaadet lennujaamade tuludest ja kuludest, sihtotstarbelistest (riigi ja linnade) toetustest ja toetuse lisavajadusest ning aastatel 2026–2040 tehtud ja prog- noositavatest investeeringutest. Eelarvenumbritest on olulisim välja tuua, et lennujaamade haldaja AS-i Tallinna Lennujaam piirkondlike lennujaamade kulud ületavad oluliselt tulusid ning äriühing katab vahe muude äritulude arvelt. Seetõttu tuleb piirkondlikes lennujaamades hoida teenuste maht ja töötajate arv minimaalsena, lähtudes liinilendude graafikutest ning vajadusest teenindada erakorralisi lende ka ajal, mil lennujaamad on liinilendudeks suletud.
2026. aasta andmete põhjal ligikaudu 21,5 miljonit eurot aastas. Sellele kogusummale lisanduvad Siseministeeriumi valitsemisala asutuste (PPA lennusalk, Päästeamet, KAPO) ning Eesti Lennu- akadeemia tegevuskulud, mis on seotud ülesannete täitmisega piirkondlikes lennujaamades, kuid neid ei ole siin arvestatud, sest need ei ole seotud taristu ülalpidamise ega lennuliinidega. Samuti ei kaasne Kaitseministeeriumi valitsemisalale piirkondlike lennuvälja- dega seoses täiendavaid kulusid, kuna kaitsevägi kasutab eeskätt kaitselennundusele mõeldud Ämari lennuvälja või vajaduse korral Tallinna lennujaama. Pikaajaliste investeeringute prognoos aastatel 2026–2040 on kokku 86,27 miljonit eurot, millest lähiaastate rahastus on praegu tagatud 4,53 miljoni euro ulatuses. Riigieelarvest on varasematel aastatel kaetud Pärnu lennujaama täieliku (18,5 miljonit eurot) ja Kärdla lennujaama osalise (üks miljon eurot) rekonstrueerimise kulud kogusummas 19,5 miljonit eurot. Riigi eelarvestrateegias napib praegu raha piirkondlike lennu- jaamade lisainvesteeringuteks, kuid taotlus paarikümne miljoni euro
Piirkondlikke lennujaamu on meil vaja eeskätt liikumis- vabaduse tagamiseks regulaarse lennuühenduse kaudu.
Eespool viidatud valitsusasutuste ja riigi äriühingute kulud piir- kondlike lennujaamade toimimise ja teenuste osutamise peale on
77
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook