Eesti Lennuakadeemia lõputöö
„ “. Euroopa ärilennundusettevõtete kohanemine Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 (ReFuelEU Aviation) nõuetega Juhendaja: Kristjan Roosipõld , MA eFuelEU Aviationi määrusega sätestatakse nõuded nii R lennujaamadele, kütusetarnijatele kui ka lennuettevõtjatele. Lennuettevõtjatele kehtivate nõuete praktiline eesmärk on
piirata nn economic tankering'u ehk tava, mille puhul lennuettevõtjad tangivad rohkem kütust lennujaamades, kus kütus on soodsam, sest seal ei ole kohustuslikus mahus kestlikke lennukikütuseid, ning väldivad seetõttu tankimist kõrgema hinnaga lennujaamades. Selline praktika suurendab õhusõiduki massi, kütusekulu ja heitmeid. Selle vältimiseks peavad kohaldamisalasse kuuluvad lennuettevõtjad määruse artikli 5 kohaselt tankima väljumislennu- jaamas vähemalt 90% lennuks vajalikust kütusest. Varasemate uuringute põhjal võib järeldada, et regulatsiooni rakendamine on olnud lennuettevõtjatele keeruline ning kuigi ettevõtted kohanevad uute nõuetega, sobib määrus paremini suurettevõtetele. Kohal- damisalasse kuulumine sõltub aga aastasest lendude arvust, mis- tõttu peavad nõudeid täitma ka väikese ja keskmise suurusega ärilennundusettevõtted, kelle aastane lendude arv ületab kehtesta- tud piirmäära. Ettevalmistused ja muudatused Intervjuude põhjal selgus, et ettevõtete kohanemine on olnud pigem praktiline ja järkjärguline nõuete täitmiseks vajalike võimekuste arendamine kui pikalt ette planeeritud protsess. Kohanemine algas regulatsiooni ja juhendmaterjalide läbitöötamisest, kuid liikus kiiresti praktiliste tegevusteni, mille eesmärk oli tagada aruand- luseks vajalike lennuandmete kättesaadavus, korrastatus ja kont- rollitavus. Selleks loodi andmete jälgimise protsesse ning hakati nõuetele vastavust süsteemselt jälgima. Peamised muudatused olid seotud tankimispoliitika, tööprotses- side ja andmehaldusega. Ettevõtted muutsid varasemaid tankimis- tavasid, juhendasid töötajaid uute nõuetega arvestama ning uuen- dasid olemasolevat tarkvara ja süsteeme. Määrusega kaasnenud lisakohustused jagati olemasolevate töötajate vahel ning uusi töökohti kohanemise käigus ei loodud. Suurimad väljakutsed protsessi käigus Peamised väljakutsed olid seotud nii tehniliste ja administratiivsete tegurite kui ka ärimudeliga. Praktilise väljakutsena nägid ettevõtted süsteemide arendamise keerukust, et tagada lennuandmete kätte- saadavus ja nõuetekohane aruandlus. Samuti tõid intervjueeritavad välja, et ReFuelEU nõuded ei arvesta piisavalt ärilennunduse ebaregulaarse ja nõudluspõhise tegevusega. Eriti selgelt väljendus see määruse artiklis 5 sätestatud 90% tankimisnõude täitmisel, mida ettevõtted pidasid ärilennunduse töökorraldust arvestades keeruliseks. Määruse nõuetega kohanemise tagajärjel märgivad uuringus osalejad, et nende kui väiksemate ettevõtete jaoks on märgatavalt suurenenud töökoormus, mis tuleneb eelkõige andme-
Eesti Lennuakadeemia vilistlane Joosep Kalme
Foto: erakogu
haldusest, aruandlusest ja kõrvalekallete põhjendamisest. Rahaliste kulude mõju tajuti erinevalt: osa ettevõtteid pidas kulude kasvu märkimisväärseks, samas kui teiste hinnangul ei olnud see oluline. Ettepanekud nõuete muutmiseks ärilennundusettevõtetele sobivamaks Ÿ Kehtestada miinimumkvoot artiklile 5 ehk 90% tankimisnõudele, mis vabastaks ärilennundusettevõtted tankimisnõudest ja aru- andluskohustusest lennujaamades, kuhu ettevõtted lendavad vähem kui miinimummääras sätestatud. Muudatus parandaks oluliselt nõude sobivust ärimudeliga ning vähendaks aruandluse ja kõrvalekallete põhjendamisega kaasnevat halduskoormust. Ÿ Kehtestada Euroopa Liidu tasandil ühtne 90% tankimisnõude erandite nimekiri. Ühtne erandite nimekiri vähendaks olukordi, kus samalaadseid juhtumeid tõlgendatakse liikmesriikide päde- vates asutustes erinevalt. See suurendaks selgust, tagaks ette- võtetele võrdsema kohtlemise ning lihtsustaks ettevõttesiseste protsesside ülesehitamist. Ÿ Määrata kohaldamisalasse jäävate lennujaamade nimekirja avaldamiseks kindel kuupäev enne aruandeperioodi algust ning jätta nimekiri aruandeaasta jooksul muutmata. Kindla nimekirja olemasolu võimaldab tankimisotsuseid täpsemalt planeerida ning välistab olukorra, kus aruandeaasta jooksul nimekirja lisa- tud lennujaama kohta puuduvad vajalikud andmed ja ettevõttel ei ole seetõttu võimalik selle lennujaama kohta aruannet esitada. Erinevalt suurettevõtetest püüavad väiksemad ettevõtted esmalt kohandada olemasolevaid vahendeid ning väldivad suuremahulisi investeeringuid enne, kui nõuete rakendamise praktika on selge- maks kujunenud. Kuna määruse nõuded on mõjutanud ärilennun- dusettevõtete tankimistavasid ja piiranud majanduslikel kaalutlustel tehtavat ülemäärast tankimist, võib väita, et määrus toetab oma laiemat eesmärki edendada kestlike lennukikütuste kasutusele- võttu. Siiski sobib määruse praegune ülesehitus paremini suur- ettevõtetele, kelle ressursid on suuremad.
81
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook