ÕHK
Estonian Airi erastamise aegu, aastal 1996, mil riik müüs maha pea 2/3 firma aktsiatest, sai riigi- firmast eraõiguslik aktsiaselts, mille enamus- osanik oli Maersk Air. Raivo Kask mäletab paari- kolme aastat, mil Estonian Air oli sajandi alguses isegi kasumis. Kuigi jah, juba mõni aasta pärast esimeste Boeingute rentimist küsisid ameerik- lased – kus on tasu? Toona aga polnud millestki maksta, sest kasumit ju polnud. Maersk Airi osalus aga müüdi pärast selle oma- niku surma 2003. aastal rootslastele ja muutus tasapisi SASiks. 2010. aastal sai Eesti riik taas toona sügavas kahjumis viibiva Estonian Airi suurosanikuks. Soetati küll uusi lennukeid ja reisijate arv kasvas, ent kehvast majanduslikust seisust välja tulla ei õnnestunud ja nii tegi Estonian Airi lennuk viimase liinilennu 2015. aas- ta novembris, paar päeva enne aasta lõppu aga kuulutati välja Eesti rahvusliku lennukompanii pankrot. Selline on Estonian Airi ajaloo lühikirjel- dus. Ajal, mil Estonian Airi juhtis Erkki Urva, oli ette- võte kasumis ja Urva ettepanekul taheti hakata lendama Vilniusesse. Ettevõtte allakäik sai Raivo Kase hinnangul alguse siis, kui Urva lasti Esto- nian Airi juhi kohalt lahti, SASi peakorterist aga öeldi, et Vilniusse hakkab lendama hoopis Air Baltic, mille enamusosalus kuulus samuti SAS- ile. „Siis hakkasimegi allapoole minema. Kasumist sai kahjum, prooviti katsetada nii ja naa, levisid jutud toonase soomlasest juhi erakordselt suu- rest palgast, mida ta pidi saama juhul, kui firma kasumisse viib, aga kes sellest hoolis. Ja nii Estonian Air siis enam kasumisse ei jõudnudki,” kirjeldab Raivo Kask. „Ma ei ütleks, et keegi konk- reetselt on süüdi. See oli juba n-ö looduse poolt paika pandud asjade käik – selles regioonis saab olla vaid üks ja ainuke lennukompanii, mis võib olla edukas. Lennunduses missioonitunnet pole olemas.” Oma osa oli tema sõnul ka selles, et valitsuse huvi rahvusliku lennufirma hoidmise vastu ha- jus. Aga Raivo Kask on seda meelt, et kui isegi oleks ilmutatud n-ö rahvuslikku patriotismi, niikuinii poleks Balti regiooni mahtunud kahte väikest rahaliselt edukat lennukompaniid. Seda näitas ka asjade edasine kulg, sest laias plaanis pole teab mis äriedu saatnud ka Estonian Airi järglast Nordicat – suutmatus konkureerida suurte lennufirmadega pani Nordica 2019. aas- tal kõiki oma Tallinnast väljuvaid liinilende kinni panema ja tegelema vaid tellimuslendudega Euroopas.
Sassovo lennukooli kursant 1961.
Nüüd lendan – esimene lennumasin 1962.
IL-14 kaptenitoolis 1971.
100
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook