Raivo Kask – jõuluvana lennuametis.
Piloodiametist jäi Raivo Kask ametlikult pensionile 2006. aastal – lihtsalt vanus ei lubanud enam jätkata, sest rahvusvaheliste reeglite kohaselt ei tohi reisi- lennuki piloot olla vanem kui 65 eluaastat.
USA, Seattle 1995. Estonian Airi piloodid. Panime jalad Vaikse ookeani vette.
Eesti peaks hoolitsema lennuvõimaluste eest Tallinnast Lennundus pole Raivo Kase hinnangul niikuinii teab mis kasumlik äri, Ryanairi tüüpi majanduslikult suhteliselt edukaid või vähemalt ots otsaga kokku tulevaid kompaniisid pole maailmas kuigi palju ja seetõttu tasub pigem lähtuda rahvasuust, mis ütleb, et kui tahad saada miljonäriks, siis hakka tegelema lennundusega siis, kui sa oled miljardär. „Meil on juurdunud lähenemine, et meie lennufirma peaks olema rahvuslik. Samas Nordica idee oli lennata hoopis SASi jt allhanki- jana. Arvan, et peame tegema kõik selleks, et siia tahaks lennata hästi paljud lennufirmad. Praegu jääb see rahvuslikkus ka Nordica puhul tavainimesele niikuinii kaugeks. Ta ei tunneta seda,” arutleb Raivo Kask. Kui meil oma reaalseid liinilende tegevat lennufirmat enam pole, kus siis lennundushuviline Eesti noor üldse tööd võiks leida ja kas lenduriks üldse tasub õppida? Raivo Kask räägib, et väga palju eestlasi õpib Air Balticu lennuakadeemias Riias. Ta ei tea täpselt, kui palju, aga igatahes rohkem, kui „kätel sõrmi ja jalgadel varbaid”, ütleb ta. Lisaks on tema teada paarkümmend eestlast tööl Iiri lennu- kompaniis Ryanair.
„Kui sul see amet on kord juba selge, siis tööd laias maailmas ikka lei- dub,” kinnitab Kask. „Olen kuulnud, et eestlasi on lendamas Filipii- nidel, neid on olnud ametis ka Hiinas, Türgis, Austrias jm.” Ta leiab, et oleks väga hea, kui Eesti piires oleks toimiv lennujaamade võrgustik ja toimuksid ka kohalikud ning miks mitte ka rahvusvahe- lised lennud lähiriikidesse. „Kui saarte ja mandri vahel regulaarne lennuliiklus toimib, siis Tartu ja Pärnu lennuväljad võiks küll olla lennuliikluse seisukohalt rohkem rakendatud,” ütleb Kask. „Lennukeid on maailmas igasuguseid, aga eks kõik paneb paika investeeringu suurus ja reisijate arvust tulenev tulusus. Meil aga tunduvad asjad käima nii, et kõigepealt tehakse lennuväli valmis ning siis hakatakse vaatama, kuidas sinna lennu- keid ja reisijaid saada.” Raivo Kask näeb, et võiks proovida seada sisse väikeste, ütleme paarikümnekohaliste lennukitega liine, näiteks Kuressaarest Stock- holmi, Gotlandile. Ta tunnistab, et pakub selle idee huupi välja, sest ei tea võimalikku reisijate arvu jmt.
101
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook