tehnoloogiaid näiteks ettevõtetele, sest me litsentsime oma tehno- loogiaid nii aeronavigatsiooniteenuste osutajatele kui ka reguleeri- vatele asutustele ja ettevõtetele. Näiteks New York Power Authority, mis on USA suurim avalik-õiguslik elektriettevõtja, kasutab droone kogu osariigis. Neid pole mitte ainult üks või kaks, vaid sajad droo- nid, mis lendavad iga päev üle kogu osariigi. Või siis New York Metro- politan Transit Authority, mis kontrollib kõiki ronge, busse ja muud, ning korrakaitseorganeid. Kõiki nende kasutatavaid droone halla- takse ühest juhtimiskeskusest. Kuidas seda aga ulatuslikumalt te- ha? Ja kuidas teha seda ohutult? Kui kaugel oleme lendavate autodega, mida te mainisite? Need töötatakse välja meie eluajal, ma olen selles kindel. Seda saab vaadelda kahest küljest: on turundus ja haip, mida te näete ajakirjan- duses, ja on olemas tegelikkus. Kõrgtehnoloogiliste liikuvussõidukite või linnasõidukite esialgseid prototüüpe võib juba praegu näha. Samas leian, et läheb veel natuke aega, enne kui kõnnid lihtsalt mööda tänavat ja istud Uberi auto ase- mel lendavasse autosse. Ma arvan, et neid vertikaalse õhkutõusu ja maandumisega elektrilisi õhusõidukeid hakatakse esialgu kasuta- ma mehitamata kaubaveoks raskesti ligipääsetavatesse piirkonda- desse ja pigem seoses humanitaaraspektidega. Seega alustatakse tõenäoliselt kauba- ja seejärel reisijateveoga. Ma usun, et lendavad autod hakkavad piiratud mahus toimima 5–10 aasta pärast. Kui väikedroonide juurde tagasi tulla, siis räägin ma alati innovat- siooni, katsetamise ja kasutuselevõtu etappidest. Väikesed droonid, mis lendavad madalamal kui neli- või viissada jalga (120–150 meet- rit), olid 2014.–2015. aastal innovatsioonietapis. Me lihtsalt proovi- sime kontseptsioone ja uurisime, mis töötab. Seejärel läksime uuendustelt üle eksperimenteerimisele – tegime piiratud katseprojekte ja katsetusi. Nüüd näeme kasutuselevõttu. Kui seda nüüd Euroopaga seostada, siis U-space'i reguleerimisega oleme üle minemas kasutuselevõtu etappi. Maailma eri osades on olukord aga siiski erinev. Mõnes kohas ollakse ikka veel innovatsioo- ni- või katsetamisetapis.
Kai Simson , Transpordiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja
ANRA Technologies asutati kaheksa aastat tagasi ja see sai alguse salvrätikule kirjutatud mõttest. Mis ajendas teid seda ettevõtet asutama? inu erialane taust on seotud lennunduse sidesüsteemide M ja robootikaga – olen insener, kuid lisaks on mind alati huvitanud lennundus. Kui töötasin Ericssonis peaarhi- tektina, oli lennundus endiselt minu kirg. Ma tegin erapiloodi load ja seejärel ehitasin ise eksperimentaallennuki, millega ma lendasin. Seejärel asusin tööle kaitseministeeriumi, kus tegelesin programmi- dega, mis keskendusid droonidele ja sidesüsteemidele. See oli ammu enne seda, kui droonid ärimaailmas tuntuks said. Ent kaitse- valdkonnas on droonid kasutusel olnud juba aastakümneid. Sel ajal hakkasidki droonid liikuma kaitsevaldkonnast ärimaailma. Mul olid mõned ideed ja esitasin mõningad patenditaotlused. Lõpuks palka- sin paar praktikanti ja ehitasime lihtsalt lõbu pärast kiire prototüübi Washingtonis toimunud julgeolekuteemalisele üritusele. Saime seal kõige lahedama tehnoloogia auhinna. See oli 2015. aasta alguses ja mõistsin, et ideel on potentsiaali, ning kuna ma kibelesin tagasi tule- ma ja millegagi uuesti algust tegema, siis viis see ANRA Technolo- gies asutamiseni. Mitme inimesega te alustasite? Kui palju inimesi on ettevõttes praegu? Esialgu rahastasime seda ainult mina ja mu naine, kuid ta pole aktiiv- ne osaline. Me asutasime ettevõtte oma rahaga ja aja jooksul lisan- dusid sellele riskikapitali investeeringud.
Meie neljas tegevuskohas – Euroopas, Ühendkuningriigis, USAs ja Aasias, töötab umbes 60 inimest.
Milline on teie eesmärk seoses ettevõttega ANRA Technologies? Meie eesmärk on olnud algusest peale alati sama – lõimida uued osalejad ohutult riikliku õhuruumi süsteemidesse. Me ei räägi ainult väikestest droonidest, vaid ka tulevastest võimalikest lendavatest autodest ja mehitamata õhusõidukitest ning nende turvalisest integreerimisest riiklikku õhuruumi. Lõppude lõpuks lendavad mehi- tatud ja mehitamata õhusõidukid samas taevas. Ent kuidas teha seda ohutult ja ulatuslikult? Praegu on meil siin-seal vaid mõned operatsioonid. Küsimus seisneb selles, kuidas teha seda suuremas ulatuses ja turvaliselt. See on lennunduse-, mitte tarkvaraprobleem, nagu mõned inimesed kipuvad arvama. Lennunduse ohutustase on alati olnud kõrgem kui teiste maailma tööstusharude oma. Olles ise piloot, on see mulle väga südamelähedane. Ma ei taha lennates drooniga kokku põrga- ta.
HEA TEADA:
Transpordiamet algatas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rahastusel projekti „Ekspertteadmised mehitamata lennunduse testala (U-space sandbox) väljatöötamiseks,“ mille raames luuakse Tartusse automatiseeritud lennundussüsteemide testala. EISi hanke võitjaks osutus rahvusvaheline ettevõte ANRA Technologies ning leping allkirjastati 21. aprillil 2023. Kaasatud on Tartu Teaduspark, Eesti Lennu- akadeemia ja Lennuliiklusteeninduse AS. Koostöö- projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi 2014–2020 vahenditest.
Meie eesmärk on teha kõik endast olenev, et lõimida erinevad õhu- sõidukid ohutult riiklikku õhuruumi ja pakkuda seda võimaldavaid
Amit Ganjoo, ANRA Technologies asutaja ja tegevjuht.
103
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook