ÕHK
Aeg-ajalt on ikka vaja soetada uusi sõidukeid ning tehnikat. Juba prae- gu kehtib uute M1 (sõiduauto) kategooria sõidukite hankimisel null CO g/km nõue ning meie eesmärk on, et aastaks 2030 oleks kõigi Tallin- 2 na ja piirkondlike lennujaamade territooriumitel liikuvad sõidukid heitme- vabad. Järgneva seitsme aasta jooksul liigutakse järk-järgult seda või- maldavatele masinatele üle. Selleks, et toetada elektriautode kasutusele- võttu, alustatakse ka laadimisvõrgustiku rajamisega nii reisijatele kui ka töötajatele. Roheenergia valgustab nii terminali kui ka lennurada Lennujaama territoorium on suur ning me oleme avatud ööpäev läbi. See tähendab, et nii rada kui ka hooned peavad olema hästi valgustatud, et tagada reisijate ja õhusõidukite mugav ning ohutu liikumine. Just meie elektrienergiast tekkivad süsinikuheitmed on üks suuremaid, mistõttu oleme nende vähendamisega aktiivselt tegelenud juba aastast 2020, mil tööd alustasid esimesed päikesepargid lennujaamades üle Eesti. Elektrienergiast tekkivad CO heitmed moodustasid 2019. aastal 61% 2 kogu meie süsinikuheitmetest, aga 2022. aastal oli see 53%. See on alles algus ning meie eesmärk on viia elektritarbimisest tekkivad heitmed nulli. Elektrienergiast tekkivate süsinikuheitmete languse saavutame tänu roheenergia tootmisele ja selle sisse ostmisele. Praegu toodavad lennu- jaamades üle Eesti roheenergiat 15 päikeseparki koguvõimsusega 6470 kW, kusjuures kolm viimast parki (kaks Tartus ja üks Pärnus) alus- tasid tööd tänavu juunis. Kui vaadata meie parkide tootlikkust, siis viie kuuga tootsid pargid keskmiselt 21% meie tarbitavast elektrienergiast (2022. aastal oli see 12%). Ainuüksi mais ulatus toodang 54%-ni meie tarbimisest (2022. aasta mais tootsime 24%). Praegu on trend, et 92% meie toodetud päikeseenergiast tuleb Tallinna parkidest ning 8% piir- kondlikest lennujaamadest. Selleks, et kompenseerida seda vahet taastuvenergias, mida me ise ei suuda toota, alustame järgmisest aastast rohelise energia hankimist. See tähendab, et alates 1. jaanuarist 2024 tarbivad kõik lennujaamad ning meie territooriumil tegutsevad ettevõtted üle Eesti ainult taastuv- energiaallikatest toodetud elektrit. Tänu sellele langeb meie elektritarbi- misest tekkiv süsinikuheitemete kogus nulli ning aitab meil saavutada süsinikuneutraalsuse 2025. aastaks. Oluline on igaühe panus Lennujaama võimuses ei ole muuta kogu lennundust roheliseks – teeme kõik selleks, et meie enda tegevus tekitaks minimaalselt heitmeid. Täna- päeval otsivad lennufirmad võimalusi muuta oma tegevus jätkusuutliku- maks, aga sama oluline on ka iga reisija käitumises muutuse tegemine. Alustamiseks piisab ka sellest, kui pakid kohvri targalt ja kergemalt, et lendamiseks kuluks vähem kütust või sellest, et võtad kaasa tühja vee- pudeli, mida on võimalik lennujaamas peale julgestuskontrolli täita. Suu- red muutused saavad alguse väikestest tegudest. Keskkonnahoid ning jätkusuutlik majandamine on saanud meie iga- päevategevuste lahutamatuks osaks ning oleme oma kindla tegutse- mise ja selgete tulemustega eeskujuks paljudele ettevõtetele ja ka teis- tele lennujaamadele. Loome üheskoos rohelised väravad Eestisse!
1. jaanuarist 2024 tarbivad kõik lennujaamad ning meie territooriumil tegutsevad ettevõtted ainult taastuv- energiaallikatest toodetud elektrit.
120
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook