Selgub, et laevajuhtimisel on üsna suur ühisosa lennujuhtimisega, sest tehnili- selt need valdkonnad paljuski kattuvad – mõlemad toimuvad peaasjalikult arvutiekraanil. Nende kahe vastutusrikka, täpsust ja otsustuskindlust nõudva ameti sarnasuse elavaks tunnistuseks on praegune laevaliikluse korraldamise keskuse juhataja Are Piel , kes varem töötas kümmekond aastat just lennujuhina.
Eesti vetes kulgeb tihe laevaliiklus lates eelmisest aastast Transpordiameti haldusalasse kuu- A luv laevaliikluse korraldamine ehk laevaliiklusteenuste (VTS – Vessel Traffic Service ) osutamine toimub praegu merele avaneva klaasfassaadiga küllaltki hiljaaegu valminud hoones, mis asub KUMU tagusel paepealsel ajaloolise majaka ehk ametliku nimetusega Tallinna alumise tuletorni naabruses. Teispool tänavat paiknevas majas on administratiivkorpus, seal, kus varem oli Vee- teede Ameti peakontor. Olgu kohe segaduse vältimiseks mainitud, et kuna laevajuhtide all mõistetakse üldjuhul tüürimehi, siis peame selle loo kontekstis püsimiseks kasutama küllaltki kohmakat määratlust – laevaliiklus- juhid või korraldajad. Tõsi, ka nemad on sisuliselt tüürimehe haridusega, aga ametinimetus on lihtsalt erinev. Suurte klaasist akendega on nende hoone sellepärast, et laeva- liikluse juhtimises on kõigele vaatamata ikkagi oluline ka silmside veesõidukitega, kõnealusel juhul siis Tallinna lahel seilavate väikeste alustega. Nii tuleb ka laevaliiklusjuhtidel vahetevahel haarata binokkel, veen- dumaks, et keegi kellelegi ette ei sõida või muul moel segadust ei tekiks. Sest laevaliiklus nii Tallinna all kui üldse Eesti vetes on Are Pieli sõnul kaunikesti tihe – märksa tihedam kui maailma mereriiki- des keskmiselt. Eriti tuleb silmside olulisus kõne alla siis, kui Tallinna lahel korralda- takse purjespordivõistlusi. Mullu suvelgi toimusid purjetamise maa- ilmameistrivõistlused, mis tähendavad ka laevaliikluse juhtidele tavalisest rohkem tegevust. Soome lahel korraldavad laevaliiklusteenust Eesti, Soome ja Vene- maa mereadministratsioonid, ühiselt on rakendatud laevaette- kannete süsteem (GOFREP). Kui numbritest rääkida, siis kolme riigi peale tuleb aastas tegeleda keskeltläbi 60 000 laevaga, olgu need siis läbisõidul Soome lahest või sisse- ja väljasõitudega sadama- tesse. Üks suurimaid laevu, mis meie teeninduspiirkonnas seilanud, oli Nord Streami gaasitoru paigaldamise tõttu siia saabunud 470 meet- ri pikkune alus, millel peal umbes 400meheline laevapere. Kruiisi- laevad, mis Tallinna Vanasadamas käivad, on ligi 300 meetri pikku- sed, mõni isegi 330 meetrit ja Viru hotelli kõrgused, lisaks jääb vee alla oma kümmekond meetrit süvist. Kõige tähtsam – et meri oleks õnnetustest prii Are Piel ütleb, et kõige suurem muudatus, mis Veeteede Ametile ja selle laevaliikluse juhtidele ametite ühendamisel Transpordiametiks kaasnes, oli nende väikese tehnilise personali liitmine suure amet- konna IT-osakonnaga – kiirelt lahendamist nõudvad IT-probleemid sumbusid suurde ametkonda ja nende lahendamine kippus venima. Nüüdseks on olukord veidi paranenud, aga Are Piel on endiselt seda meelt, et spetsiifiline tehniline tugi peaks laevaliikluse korraldajatel olema ikkagi n-ö omast käest võtta.
13
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook