Teejuht sügis 2023

Postimees, nr. 30, 4.02.1920

Postimees, nr. 34, 9.02.1920

1920. aasta külm talv katkestas laevaühenduse Tallinna ja Helsingi vahel.

Foto: Kaitse Kodu! arhiiv

1920. aasta veebruari Postimees vahendab esimeste reiside muljeid ja annab hinnanguid õhu teel posti toimetamise edasisele korraldu- sele. Juttu tehakse juba ka esimestest õhuposti- markidest.

Fotod: ERM

toimetamise edasisele korraldusele. Juttu tehakse juba ka esimes- test õhupostimarkidest. Fotojäädvustus Eesti esimesest õhuposti- ja ühtlasi Eesti–Soome vahelisest lennureisist 1920. aastal. Finnair tähistab tänavu erimargiga oma sajandat sünnipäeva ja nende esimesel, siis juba kommertslennul Helsingist Tallinna veeti just posti. Kui esialgu oli posti vedamine õhusõidukitega ajutine lahendus, siis pärast kommertslennunduse sündi oli see tulnud, et jääda. Õhupostimargid Eesti oli üks esimesi riike maailmas, kus võeti kasutusele lennuposti erimark (USAs 1918., Saksamaal 1919. aastal) ja esimene kolm- nurkne õhupostimark. Õhupostimargid (kolmnurksed, lõigatud servadega, keskel lennuki kujutis, tekst „Eesti õhupost“, nominaal viis marka) tulid Tallinna Peapostkontoris müügile 13. märtsil 1920. Õhupostimarke kasutati lennusaadetistel juurdemaksu lisamarkidena: iga saadetis pidi enne õhupostimargi lisamist olema margistatud postitariifi alusel tavalis- te markidega.

Esimesed õhupostimargid, mis tulid käibele 13.03.1920.

Õhupostimargi ületrükk, 10 marka, 1923. Aeronaudi perforatsioon. Kiri on saadetud Tallinnast 28.11.1923 ja jõudnud Helsingisse 1.12.1923. Jüri Ots (18.02.1889–8.08.1972) oli lennuväekapten. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi noorel Eesti Vabariigil oli mitmeid kiireid murekohti, mida lahendada, siis julgus katsetada uut tõi mur- rangu ka meie postiajalukku.

Margid trükiti J & A Paalmanni trükikojas (200 poognat, ühes poog- nas 100 marki), margid kehtisid kuni 1. oktoobrini 1923.

131

TEEJUHT / NR 7

Powered by