VESI
ulatusest, kui suure osa moodustavad merendus ja meremajan- duses tehtavad tegevused Eesti sisemajanduse koguproduktist. Uuringu tegi Tartu Ülikool ja selle tulemusi on kasutatud erinevate muudatuste mõjuanalüüside tegemiseks. Järgmise etapina on plaan teha olemasolev statistika juhtimislaual kättesaadavaks ning kirjeldada tegevused, mis aitaksid kättesaadavaks teha selle statistika, mida praegu pole võimalike merenduses automatisee- rida. 2023. aastal valmis uuring „Basic research of the competiveness of Estonian shipping“. Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti positsioon mereriigina globaalsel tasandil. Uuringu viis läbi Norra ettevõte Menon Economics. Metoodikana kasutati nii subjektiivsed (intervjuud ja küsitlused) kui ka objektiivsed indikaatoreid (25 indi- kaatorit) ning Eesti positsioneerus 15 000 merenduskeskuse seas sajandale kohale. Uuringut on kasutatud mereriigi kuvandi loomisel, kuid Eesti eeskujul on ka teised riigid hakanud sarnase metoodika järgi hinnanguid tellima, tuues Eesti sellega merendusvaldkonnas veelgi rohkem esile. 2023. aastal valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuring „Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarenda- mine – vajadused ja võimalused Eesti meremajanduse toetami- seks“. Uuringu viis läbi Taltech ja eesmärk oli saada ülevaade nuti- ja virtuaalpoide kasutamisega seotud ettevõtete ja asutuste andme- vajadustest ning Eestis kasutatavatest mereseire infosüsteemidest. Samuti võimalik teekaart kasutajamugava, nüüdisaegse ning rohe- ja digipöörde eesmärke täitva nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku välja- arendamiseks. Tulevikueesmärk on mere digitaalse kaksiku loomi- ne. Uuringu tulemusi kasutatakse juba ka rahastustaotluste lähtealli- kana. Töös olevad uuringud Lisaks juba mainitud väikesaarte uue parvlaeva uuringule on praegu töös veel mitu merendusvaldkonna uuringut. Praegu toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring „Eesti laevaregistri teenusedisain,“ mille eesmärk on võrrelda Eesti laevaregistri teenust teiste riikide disainidega (detail- ne, ligi 200-leheküljeline analüüs on juba valminud) ning tuua välja Eesti laevaregistri teenuse eelised ja puudused. Kogutud informat- siooni põhjal disainitakse konkurentsivõimeline laevade registree- rimise teenus. Uuringut viib läbi KPMG Baltic OÜ ning see valmib 2023. aasta detsembris. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellinud uuringu „Meremajanduse tööjõupõhiselt maksustamiselt ja toetusmeetme- telt võimalik üleminek tehnoloogiapõhisele mudelile“, mille eesmärk on luua esmakordselt terviklik ülevaade Eesti meremajanduse valdkondliku tööjõuga seotud meetmetest ning saada ülevaade Eesti positsioonist teiste riikide meetmetega võrreldes. Uuringu raames pakutakse välja ka innovatiivne meetmete mudel, mis arves- tab meremajanduse erivaldkondade vajadustega, sh vajadusega minna üle tööjõumaksudelt tehnoloogia maksustamisele (auto- noomsete laevade tulekuga seoses), et Eesti meremajandus püsiks
Uuringud tagavad teadmistepõhise lähenemise poliitika-
kujundamisele, toetavad innovatsiooni ning loovad lisandväärtust Eesti majandusele.
teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimeline. Uuringut teeb Civitta Eesti AS ning see valmib 2023. aasta detsembris.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis ka klastri pro- jektijuhtimise teenuse ja uuringu, mille eesmärk on töötada välja toimiv Eesti meremajanduse klastri toimimise, rahastamise ja juhti- mise mudel ning teha ettevalmistused Eesti meremajanduse uue klastri katusorganisatsiooni loomiseks, võttes aluseks teiste riikide toimivad lahendused. Projekti tulemusena tehtavad tööd koos teiste riikide praktikate analüüsiga valmivad 2023. aasta detsembris. Tulemas on veel Kliimaministeeriumi „Laevaehituse ja -remondi keskuse toimimismudeli väljatöötamine rohereformi eesmärkide täitmiseks“ ehk nn Retrofit HUBi uuring, mille eesmärk on luua innovatiivne laevaehituse ja -remondi keskuse ja/või sadama toimi- mise mudel, kus on ka alustavatel tehnoloogiaettevõtjatel võimalik vajadusel väiksemaid projekte läbi viia. Uue mudeli väljatöötamine on iduettevõtete kasvulava ning võimaldab ka väiksematel ette- võtetel suurte investeeringuteta rahvusvahelisele turule siseneda. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumi koostöös on peatselt tulemas ka uuring „Eesti väikesadamate ärimudeli analüüs ning uue mudeli väljatöötamine,“ mille eesmärk on hinnata, millised väikesadama ärimudelid praegu ja tulevikuperspektiivis toimivad ning millised mitte, et tagada väikesadamate jätkusuutlik areng. Rohereformi vaatenurgast tuleb hinnata väikesadamate vastavust kestlikkuse nõuetele ning majanduslikust vaatenurgast väike- sadamate majandusmõju piirkonnale tervikuna, arvestades seal- juures näiteks meretuuleparkide rajamisega või vesiviljeluse aren- damisega. Meremajanduse uuringutest saadud info on oluline sisend vald- konna arendamiseks. Uuringud tagavad teadmistepõhise lähene- mise poliitikakujundamisele, aitavad teadus- ja arendustegevuse kaudu toetada innovatsiooni ning loovad lisandväärtust kogu Eesti majandusele.
22
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook