VESI
AJALUGU Meremärkide panijad – riigilaevastiku rööprähklejad Reet Naber 1990. aastate alguse üldise (mere)vabadusõhina lainel avaldas Saaremaal toimunud seminaril üks merendusspets tõe, et merel liiklemine on tunduvalt lihtsam kui maal, sest seal on laialt ruumi, sõida kus tahad ja millise kiirusega tahad. Paraku nii lihtne see asi siiski pole. On sealgi oma liikluseeskirjad ja -märgid, mis olid ja on tänapäevani ohutu laevasõidu seisukohalt ülimalt olulised. ageli räägitakse meremõõdistamisest ja merekaartidest. S
Enne 1940. aastat olid Eesti riigilaevadena registris kirjas laevad, mille tüübiks oli märgitud meremärkide paneja . 1919. a arvati navi- ² gatsiooni 1875. a Turus ehitatud ja sõja ajal Dvigateli tehases rekonstrueeritud mootorlaev Pirita, mis oli jäänud sakslaste lahku- misel rüüstatuna maha. 1906. a Helsingis ehitatud 35 meetri pikkuse Loodi tõi kapten äraviimise ajal kavalusega poolelt teelt tagasi. Veidi suuremate, Sekstandi ja Kompassi, maailmasõja ajal alustatud ümberehitamine jäi pooleli ning see lõpetati 1919. a sügiseks. Sise- vetel oli tegev 1912. a Varkauses eshitatud Uku. Meremärkide pane- misega tegeles ka 1911. a Peterburis ehitatud Tõstelaev nr 2 (aas- tast 1934 Ramm-Tõstelaev).
Aga laevurile on sellest vähe abi, kui vetel puuduvad navigat- sioonimärgid. Nii kurb kui see ka ei ole, jäävad varju need iga- päevase meretöö tegijad, tänu kellele saab märgistus kohtadele pandud ning hooldatud. 13. novembril 1918 moodustati Kaitseliidu Sadamate valitsuses laevasõidu ohutusega tegelemiseks Tuletornide ja Meremärkide Valitsus , juhatajaks kaugsõidukapten William Dampf. Laevasõidu ¹ meie vetes tegid äärmiselt ohtlikuks I maailmasõja ajal veesatud miinid paljudesse piirkondadesse, mistõttu oli eriti oluline kogenud miinilootside olemasolu. Vabadussõja ajal oli Merejõudude Hüdro- graafia, Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus tähtsaim asu- tus ohutu meresõidu tagamisel, ülesandeks tuletornide, tulelaevade ja meremärkide hooldus, lootside töö korraldamine ja merekaartide koostamine. Lahkuvatelt Saksa vägedelt ülevõtmine läks üpris kiirelt, kuna paljude tuletornide teenistujad olid ametis olnud aas- taid.
¹ Asutuse nime on hiljem korduvalt muudetud. 1919 viidi üle Merejõudude koosseisu kui Lootside, Tuletornide ja Meremärkide valitsus, viimati 1930. aastal kui Navigatsiooni inspektsioon. Põhiülesanded on samaks jäänud. ² Tolleaegsetes dokumentides ja kirjanduses kasutatakse erinevat kirjaviisi: nii meremärkide paneja kui panija, hiljem ka hüdrograafialaev, poilaev.
40
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook