VESI
Pirita Tallinna lahel 1920.–1930.
Tõstelaev tulepoiga.
Ramm-Tõstelaev merel.
Uku Peipsi järvel 1930ndatel.
Meretöid, mida riigile vaja oli, jagus. Kui kevadel oli laevapere komp- lekteeritud, laev merekorda seatud, toodrite osad, kütus ja tulepaaki- dele ja -tornidele ning päästejaamadele varustus laaditud, suunduti oma tööpiirkonda. Toodrite ja poide väljapanemiseks oli vaja teha eeltöö: välja arvestada õige asukoht, vastavalt oskusele ühe või kahe sekstandi abil. Kui 1926. a hakati esimest korda Eesti valitsuse ajal Lõu lahes märgistama, tuli esmalt meremadalad välja loodida, ja see oli „hästi aegaviitev töö“. „Möödaminnes“ korraldasid laevamehed igasugu asju. Kui vaja, pandi tuled põlema tulepaakides, kui neisse olid viidud uued gaasipudelid, puhastati, kraabiti roostest puhtaks ja värviti tulepoisid; looditi, traaliti ja kaardistati sadama- ja merealasid. On ehitatud näiteks ka uusi kivipaake ja liinimärke (nt Ramsi sihil). Tavapärane oli ka ehitusmaterjalide vedu valitsuse ladudest (asusid sadama piirkonnas ja Miinisadamas) vesiehitistele, tuletornidele, Loksa ellingule. Lisaks veeti randadest tulepuid (küttepuid) oma asu- tuse tarbeks. Igal aastal oli mõni laevadest meremõõdistamise töödel, pardal kas asjatundjad sõjaväe Topo-hüdrograafia osakonnast või Tartu üli- kooli Meteoroloogia Observatooriumi teadlased.
1938. aastal kevadel alustas teenistust Sadamatehastes ehitatud 27meetrine Meripoeg.³
Nende aluste põhitööks oli meremärkide väljapanemine. Tõstelaev pani välja ja korjas ära poisid, teised tegelesid toodritega (reimari- tega). 1921. aastal pandi välja 251 meremärki, 1933. aastal 665, neist merevetes 457, sisevetes 143, Narva jõel 45, Pärnu jõel 20. Tooderdamine võttis aega umbes kaks kuud, alustati tavaliselt aprillis, kuid näiteks 1926. ja 1939. alustati juba märtsis ja mais oldi lõpetanud. 1940. aasta raske talve järel pandi esimesed märgid välja alles mai keskel, kõlab saatuse irooniana, aga esimesed Tallinna keskvangimaja lähedusse. Esimesena alustas tegevust Lood, kes Vabadussõja ajal paljude muude ülesannete täitmise kõrval jõudis 1919. a suvel viia tule- ⁴ tornidele materjale ja kütust. Juuni alguses pani Tõstelaev Nr 2 meremärke ida pool Naissaart. Kui Lood augustis Muhu väina mere- märke välja panema läks, sai komandör Merejõudude Tuletornide ja Meremärkide Valitsuse juhatajalt W. Dampfilt korralduse võtta üles võimalikult palju vanu toodrite ankruteks olnud kive, millest oli suur puudus. Iga ülesvõetud kivi eest lubati meeskonnale maksta küm- me marka, „sest see on must ja raske töö“. 1919. aastal suudeti laevateede tähistamiseks välja panna 6 tulepoid ja 206 toodrit. Sõja lõpuni olid need alused Merejõudude, pärast Mereasjanduse Pea- valitsuse (hiljem Veeteede Valitsus ja – Talitus) hallata. Vaid Kom- pass jäi Merejõudude abilaevaks.
³ Ehitati 1934. a maha kantud mootorlaeva Pirita asemele. Ehituslepingus 1935. a oli ta nimeks Meripoeg, vette tõsteti 1937. a kui Merepoeg. ⁴ Vt ka Arto Oll, „Eesti merevägi Vabadussõjas 1918–1920“. Tallinn 2018. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:405582
42
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook